Admiral Bellingshausenist

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis Lahetaguse mõisas Salme lähistel Saaremaal 20. septembril 1778. aastal. Juba 10-aastasena saadeti ta Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse ja kogu tema edasine elu oli seotud meresõiduga ning erinevate laevastike juhtimisega. Teenides laevastikus, tõusis ta mitšmanist admiraliks. Ligi kolmandiku oma meremehetööst tegi admiral Eestis, peamiselt Revalis/Tallinnas. 

Andeka meremehe suurimaks saavutuseks loetakse tema juhtimisel toimunud laevade Vostok ja Mirnõi ümbermaailmareisi aastatel 1819–1821. Selle põhjalikult ette valmistatud ekspeditsiooniga jõuti Antarktise mandri lähistele, nähti mandrijää serva mitu korda ja nii saigi esimese oma silmaga Antarktise mandrit näinud inimese au endale Saaremaalt pärit Bellingshausen. 

20. jaanuaril 1820 jõudis Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioon Antarktise mandri vahetusse lähedusse. Püsiva mandrijää esmamärkamine fikseeriti admiral Bellingshauseni poolt 27. jaanuaril 1820. aastal, mistõttu paljud teadlased peavad teda kuuenda mandri esmaavastajaks ning eduka ekspeditsiooni eest pälvis Bellingshausen viitseadmirali ja 1843. aastal admirali aukraadi ning 1845. aastal oli ta üks Vene geograafiaseltsi asutajaid.

1830. aastatel, olles juba tõusnud admirali auastmeni, teenis ta riiki Tallinnas, olles ühe sõjalaevade koondise komandör. Saaremaalt pärit admiral on maetud Kroonlinna ja seal on ka temast mälestusskulptuur. Tema nime kannab maailmakaardil ligi paarkümmend kohta.

Loe lähemalt Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen ’i eluloo kohta Wikipediast.