Männijuure lugu saab alguse aastal 2007, kui Triinu ja Meelis soetasid omale pool hektarit maad kodu rajamiseks. Saaremaale kohaselt vaatas sellelt maatükilt vastu kunagine põllumaa ja kadakad.
Samast aastanumbrist saab hakata lugema ka hooviala kujunemist, mis tegelikult siiani on kujunemises, sest Triinu pidevalt siit ja sealt midagi sätib ja kohendab või tõstab sootuks ümber.
Alustati aia äärest, kuhu istutati ilupuid ja põõsaid.
Kui tüüpiliselt uusarendustes tehakse kogu plats puhtaks ja siis vaadatakse mida ja kuhu rajama hakatakse, siis Männijuure pererahvas õnneks nii rutakas ei olnud ning kadakad jäeti oma hiilguses alles. Tänaseks on kadakad on justkui huvitavaks aia liigendamise „hekiks“, sest külalise silme eest jääb siseõu peitu.
2010. aasta septembriks oli pererahvas lõplikult Männijuurele kolinud, sest valmis sai pererahva soovide järgi valminud maja. Muuseas, hakkaja pererahvas ei peljanud ka sisetöödele kätt külge panemast ja ise tehti kõik, mis osati. Õueski on tunda isetegemise rõõmu, sest silma hakkavad obeliskid, pergola ning õueköögi mööbel on osava Meelise kätetöö tulemus. Ikka nii, et Triinu leiab internetist pildi ja Meelis nikerdab hea meelega valmis.
Aiandust pole pererahvas õppinud ja väikesest nokitsemisest on välja kasvanud „haigus“, millest enam lahti ei saa. Triinu lapsepõlvekodus Kuressaares oli palju roose, sealt ka rooside lembus ning emalt on saadud tarkus, et tasub valida haigus- ja külmakindlaid sorte.
Tänaseks kaks täiskasvanud last käivad hea meelega kodus ning poeg Sander on Meelisele abiks uute peenraalade juurde kaevamisel, sest teadagi, et töö ei saa maal kunagi otsa. Aias on tööjaotus paigas, Triinu teeb uute peenraalade jooned ette, võtab muru lahti ning meespere teeb kivises ja pinnavaeses maas labidatega ülejäänu. Triinu jaoks on oluline, et hilisem aia hooldamine oleks lihtne ning seega ta viib istutusalad enam-vähem kokku, et trimmerdatavat ala, kuhu robotniiduk ei pääse, jääks minimaalseks.
Õueköögi lõunapoolses seina otsas olev kasvuhoone ning tarbeaed on Meelise pärusmaa, kes lisaks kasvuhoonele on oma hoole alla võtnud viljapuud, mustikad ja maitsetaimed. Kõike kasvatatakse täpselt nii palju, et ise jõuaks ära tarbida.
Aias hakkab silma ka nö varjupeenar, kus päeva esimeses pooles jäävad päikese eest varju hortensiad, nende vahele on pikitud kõrrelisi, maranaid ning madalaid jaapani enelaid.