Jutu pererahvas kirjutab ise oma koduaiast:
Praeguse Jutu talukompleksi aeg ulatub üle kahe ja poole sajandi taha. Elumaja ahju kiviplaadil on aastanumber 1768 ja pikk-aida vanima otsa uksepiita on lõigatud 1774. Selle kinnituseks kõrgub paarisaja aastane pärn kooguga kaevu kõrval. Hooned on püstitatud talupojatarkusega ilmakaari arvestades ja oma tarkust lisades oleme õue põhjapoole rajanud iiriseliste lilleklumbid ja sõnajalapuhmad. Päikesepoolsel õuel on siin-seal lilleklumbid ning nende vahele oleme rajanud tarbemaa pisikese kartulipõlluga, köögivilja peenardega ja marjapõõsastega. Sealjuures kasvatame „käsitöökartuleid“, vedades vaod käsiadraga. Samas läheb õu üle spordiplatsiks.
Talu oli rajatud Pihtla karjamõisa „tellimusel“, kus valmistati kvaliteetjuustu ning ümbruskonna talud varustasid juustuvabrikut piimaga. Sellest ajast on ilmekas jälg - paekivivooderdisega allikaline sügav auk, kus jahutati piima. Selle augu kunagise kaevamise kivi- ja savihunniku jäänused likvideerisime ja rajasime veesilma kõrvale lillenurga, mida troonib „põder-lehis“.
Talu elamu oli eelmise omaniku poolt restaureeritud kelpkatusega samas mastaabis hoonena, kusjuures vanad palkseinad on praeguse hoone seinte sees. Meie oleme talus elanud 7 ja pool aastat ja suhtunud pieteeditundega kõigesse vanasse, mis on säilinud ja oleme lisanud tänapäevaeluks vajalikku nagu saun ja grillmaja - kõik need on samades punases-valges-mustas värvides. Kolmekesi, kes me toimetame talus - peremees, perenaine ja tütar, hindame vana ja uue koosmõju ja selle esteetikat. Samas ei ole me elamisest teinud muuseumi vaid kasutame otstarbekalt vanavara.
Taluõues ei kasva mitte muru vaid rohetab marieroosidest „vaip“, mida aeg-ajalt siit-sealt niidetakse nii, et putukatele jäetakse pidevalt oma maailm.
Talu väliköögi ja sepipaja varemetele on rajatud saloon ja suitsuahi, kus valmistame suvetoitu ning suitsutame kala ja metslooma liha. Õue mitmes paigas on erilisi puhkekohti, äädikapuu-salus on „kirjanduslik mõttekoda“. Pidevalt rajame juurde lillenurki ja istumise kohti. Erinevate õitsevate taimede-põõsaste-puude liike ja sorte võib kokku lugeda lausa sajani. Õue uhkuseks peame jasmiinipõõsaid, jaapani sirelit, pojenge, kukekannuseid, kanada ülast.