Kaunis Kodu 2022 võitjad

Martin ja Katrin Lepiksoo, VÄLJA talu

Iilaste küla Saaremaa vald

Meil aiaäärne tänavas,

kui armas oli see,

kus kasteheinas põlvini

me lapsed jooksime

/L.Koidula/

Välja talu on rajatud IX sajandi lõpul 1888 aastal suurte väljade keskel Tõlluste mõisa maade kõrval, Saaremaal. Koha nimi on Välja, kuid tänasel hetkel on talu ümbritsenud väljad osaliselt kinni kasvanud ja talukoht asub kaitsvate puude rüpes. Perekond armastab ja hoiab iga vana puud kui head sõpra.

Kümme aastat on suure hoole ja armastusega kõige kaduvuse käest päästetud vana auväärne rehielamu ja aidad. Vanad kiviaiad koos samblikuga kaetud taluväravaga annab seal elavate inimeste keskkonnasäästliku eluviisist aimu. Õueala on säilitatud avatud ja avarana. Hoolega on läbi mõeldud iga detail. Lillepeenrad annavad hoone juures olevale puhkealale kena värvi erksuse ja rõõmu. Aiakiigel on mõnus kauneid hetki püüda ja lasta ajal hetkeks peatud. Värava juures olev vana vanker kannab rõõmuga lillelist koormat. Kõrghaljastuses on hoitud vanale talule iseloomulikud õuepuud. Krunti läbiv looklev oja annab aiale voolavuse ja ilmestab vanade taevasse kõrguvate kaskede ümbruse, kus on kena koha leidnud ka vahva laste mängumaja.

Lillepeenrad ja puud-põõsad on meespere hobiks, naispere aga teeb kõik endast oleva talu loomapere eest hoolitsedes ja neile heaolu luues. Oma jäägitut armastus jagavad nad kitsede, lammaste, küülikute ja pärlkanade vahel. Seda kaunist paika siin ilma pääl on loodud järgnevatele põlvedele, et neil oleks keset saaremaist "floorat ja faunat" tunda maalähedast vana talu hõngu.
Soovime, et hoburaud aida uksel, toob taluhoovi ja kogu perele õnne veel pikka aega.

Fotode autor: Valmar Voolaid

Riina ja Urmas Hopp ARUSAADU talu

Rinsi küla, Muhu vald, Saare maakond

Arusaadu vabadiku kohale pandi alus 1860. aastal. Täna on esimesest majast järel vaid keldri auk, kuhu on rajatud pisike veesilm. Maja kindlustuse paberites näitab Arusaadu uue maja ehitamise aastaks 1934. Kuna peale ehituse algust perenaise vanaisa noorelt suri, jäi ehituse lõpetamine vanaema kanda, kes väikeste laste kõrvalt Muhu külameeste abiga selle ka valmis sai. Eelmise sajandi kuuekümnendate lõpu poole tehti maja pikemaks, seitsmekümnendatel ehitati välja teine korrus. Hiljuti sai maja renoveeritud ja nüüd tervitab tulijaid uue ilmega palju kenam kodutalu.

Juba perenaise isa poolt on istutatud tolle aja kohta haruldasemad leht- ja okaspuud; valge mänd, keerdmänd, prantsuse vaher, sulgjas stafülea, harilik amorfa, mõned värdnulud ja ka natuke levinumad harilik ebatsuuga ja euroopa lehis.  "Arusaadu" pärna nime on saanud huvitava lehestikuga suurelehine pärn, kus ükski leht ei ole võras teineteisele sarnane. Nii eristub puu koheselt teistest pärnadest. Ta on eelneva põlve pärand, kes nüüd kannab uhkelt talu nime üle maailma laiali.

Arboreetumi rajamine algas süstemaatilisemalt 2001. aastal. Tehti esimene pisike rododendroni peenar õuevärava kõrvale, kus rodode kõrval ledsid koha ka iileksid ja küüvitsad. Karjamaa puhastamine võsast oli suur töö. Hakati looma eksootilistest puudest-põõsastest koosnevat  taluparki. Mitusada meetrit kiviaeda on ehitatud maa pealt ja maa seest korjatud kividest. Põnev kiviktaimla on samuti tänu kohapeal leitud suurtele kividele sündinud. Seal leiavad hea asukoha erinevad nelgid, karukellad, kivirikud, põnevad kõrrelised ja pere reisidelt kaasa toodud huvitavad taimede hakatised. Kaktused on kohanenud Muhumaa talvise kliimaga. Praeguseks on kogu istutusala arboreetumis laienenud ca 2 hektarile.

Palju vaeva on nähtud Arusaadu paesel pinnasel hapulembelistele rododele ja mustikatele sobiva kasvupinna rajamisel. Nüüd kuuluvad nad pere vaieldamatute lemmikute hulka. Arusaadu on igal aasta-ajal kaunis. Talvel on raagus võnkoksalised puud -põõsad efektsemad kui lehtinunult. Kevadel, noorte võrsete ilmumisel on väga ilusad erinevad okaspuud. Sügisel esimeste külmadega tuleb esile lehtpuude värvikirevus. Suvel õitseb Arusaadu nii rooside kui liiliate, karikakarde ja elulõngade lummuses.

Arusaadu on perele parim koht elamiseks. Sinna tullakse rõõmuga tagasi. Läbi töö on süvenenud armastus oma kodutalu ja Muhu vastu.

Fotode autor: Valmar Voolaid

MTÜ Mäebe Rannaselts, MÄEBE KÜLAPLATS

Mäebe küla, Saaremaa vald

Mäebe on küla Saaremaal Sõrve poolsaarel. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Torgu valla koosseisu. Mäebe koordinaadid on 57° 58' N, 22° 8’ E.

Mäebe külaplats asub maalilisel rannal keset tuuli ja päikesepaistet. Kõikjal on näha austust enda ja oma elukeskkonna vastu. Külaplatsil võtab tulijat vastu rõõmsalt lehviv trikoloor koos hunnitu vaatega paadisillale. Rannast avaneb kaks vaadet: vaade maalt merele ning vaade merelt maale. 

Olemasolevad hooned on projekteeritud nii, et säilitada võimalikult palju rannamände. 
Võrgukuur-päästemaja, saun ja kogukonnaköök ning WC – kõik mis rannaelu elustamiseks vajalik, on tehtud seltsi liikmete poolt vabatahtliku panusena kogukonna arenguks. 
Külaplatsil puudub tavapärane elektivõrguühendus, mistõttu on Selts paigaldanud rannaköögi katusele päikesepaneelid – tastuvenergeetiline lahendus tagab elektri, kütte, WiFi ning joogivee ka ajaks, mil piirkonnas peaks ette tulema elektrikatkestus. 
Eeskujulikuks kujunduselemendiks on toredad bonsai männid sauna ees, et anda pisut hubasust leiliruumis olijatele ja tantsuplatsil tantsijatele. 
Külaplatsi ääres asub infostend, mille vahetusläheduses loodukaitse all olev tuhkpihlakas. Punane kühvel liivakastis annab rõõmsa tegevuse noorimatele, kuid liival on märgata ka luikede jälg. siis kui inimlapsed läinud, on nende aeg tunda mõnu rannast. Iga avatud südamega tulija on oodatud külaplatsile. 

Peale selle, et Mäebe külaplats asub looduskaunis kohas, pesitseb sealkandis ka huvitavaid ning haruldasi linnuliike. Nimelt on peale pääsukeste, tihaste, linavästrike ning luikede võimalik näha ka pisikesi liivatülle, ristparte ning erinevaid kakulisi, kui eriti valvas olla, siis ka kaelusrästast või vaenukägu. Suve hakul seab külaplatsi sissesõidul pesapostile end sisse kajakas nimega Noki, kes juba kolmandat aastat oma kohalolekuga rannalisi rõõmustab. Lisaks lindudele toob külaplats kokku sõbrad, kel Mäebe küla südamelähedaseks saanud: toimuvad talgud, käiakse saunas, korraldatakse kontserte, kus ühekoos musitseeritakse ning jalga keerutatakse, pidulikud õhtusöögid, kus kogenud kokad kohalikust toorainest head ja paremat valmistavad, samuti toimus Mäebe rannas 2021. aasta suvel üle aastakümnete Mäebe küla kokkutulek. Aastatepikkuseks traditsiooniks on saanud Jaanipäeva ning Muinastulede öö pidamine, mispuhul süüdatakse suur lõke ning heisatakse lipp. Üheks uuemaks, kuid loodetavasti kauapüsivaks, kombeks on saanud jõulueelne vorstitegu, kus külaelanikud saavad kätt proovida nii verivorstide kui ka Saaremaale omaste makkide valmistamisel. 

Mäebe rannas algas aktiivsem tegevus 2005. aastal, mil randa viiv auklik ning võsastunud kruusatee taastati sõidukõlbulikuks ning randa sai püstitatud paatide hoidmiseks esimene tammine lautripost. Aastate jooksul koondusid kokku inimesed, kel ühised väärtushinnangud ning arusaamad sellest, kuidas võiks Mäebel ranna- ja külaelu edendada. Selle tulemusena loodi 2016. aastal MTÜ Mäebe Rannaselts, mille peamine eesmärk on tagada Mäebe ranna korrashoid ning looduskeskkonna säilimine, samuti taaselustada ununema kippuvaid merenduse ja meresaadustega seonduvaid tegevusi ja traditsioone. Rannaselts koondab oma tegevusega inimesi, kes huvituvad mere- ja rannakultuurist, austavad randlust ning on kursis merenduses, mere looduskeskkonnas ja kalanduses toimuvaga. Ühtlasi teeb Mäebe Rannaselts igakülgselt koostööd mere ja üldist turvalisust tagavate organisatsioonidega nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Selts ning Kaitseliidu Saaremaa Malev, aga ka Kaitseväe ja NATO liitlaste üksustega. Samuti on seoses Rannaseltsi tegevusega leidnud Sõrve tee mitmed kultuurikollektiivid nii Saaremaalt kui ka Mandri-Eestist. 

Mäebe Rannaselts tänab Saarte Kalandust, kes toetas MTÜ projekti "Mäebe kogukonna ja rannakalurite maja võrguühenduseta päikeseelektrijaama (off-gird) ja magevee puurkaevu rajamine".

Fotode autor: Valmar Voolaid

ERIPREEMIA PARIM MUINSUSKAITSEOBJEKT:
Saaremaa, Koki küla, Kotlandi mõisa peahoone

(ehitismälestis reg-nr 20913)

19. sajandi I poole mõisa originaalkujul säilinud puidust härrastemaja on saanud aastaid-kümme tagasi restaureerimisel uue elu. Aastatega on lisandunud mõisaparki sobivad abihooned ning pargirajatised. Sisenejaid tervitavad külateelt puidust väravad. Peahoone kõrvale rohelusse on paigaldatud lipuvarras. Ajalooline tiik on laste turvakaalutlustel piiratud tagasihoidliku puitaiaga. Nutikalt on rajatud parkla kiviaedade vahelisele alale ja eraldi sissepääs majandushoovi. Pargis on säilitatud põliseid pargipuid ning ka vähese hooldusega alasid, mis suurendavad pargi elurikkust. Kogu kompleks mõjub veetlevalt oma urbaltisch stiiliga ja korrastatud looduslikkusega. Kaitsealusest pargist väljapoole on rajatud iglusaun ja tiik, mis harmoneeruvad ühtlasi abihoonega. Kotlandi mõis mõjub romantilise paradiisina. Tegemist on hetkel puhkemajaga (ärifunktsioon), mis oma olemuselt on talvel elamu ning suviti üürisuvila. 

Omanik: Indrek Raudne

Tekst ja fotod: Liis Koppel

Kandidaadid olid veel:

• Hannese talu, Salme
• Metsmatu talu, Salme
• Kärla lasteaed
• Atla sadam, Lümanda
• Sõbra talu, Kihelkonna
• Kihelkonna Mihkli Kirik
• Anni turismitalu, Kihelkonna
• Jaagu talu, Kihelkonna
• Rannaääre talu, Mustjala
• Lutserni tehas, Leisi
• RMK Meiuste telkimisala
• Rahu tn 4, Leisi
• Sassimaja resto, Leisi
• Pikk 20, Kuressaare

Saaremaa valla Kaunis Kodu konkursi hindamiskomisjon:

• Helen Erik- Saaremaa valla maastikuarhitekt
• Reet Viira- MTÜ Saaremaa Kodukant juhatuse liige, Saarte Avatud Aiad eestvedaja
• Leo Filippov- Eesti Saarte Kogu eestseisuse liige
• Tiina Pupart- Kuressaare Linnamajanduse haljastaja, kutseline aednik
• Tõnis Kipper- Oma Kodu peatoimetaja
• Tiina Jõgi- Muhu valla esindaja, Hellamaa külakeskuse juhataja
• Diana Õisnurm- Kaunis Kodu 2021 Presidendi tunnustuse saaja, Tõlluste mõis/Eurobio Lab esindaja