Kaunis Kodu 2020 võitjad

Ruth ja Jüri Ausi loodusaed Matsi talus Sutu külas

Aastatepikkuse suure töö tulemusel on sündinud kaunis maakodu, kus väheviljakasse pinnasesse on sobitatud palju erinevaid püsitaimi ja puid-põõsaid. Aed tundub piiritu, sest piiri moodustab looklev lillejõgi, mis tekitab avatuse tunde. Oskuslikult on kasutatud suuri maakive ning rajatud on uhke kuivjõgi, mis kevadel juhib liigse vee krundilt ära, aga keset põuast suve või talvel esimeste külmadega mõjub kui vulisev oja, taustaks merekohin ja männimühin.

Mare ja Rain Kallase Nooda elustiilikodu Aaviku külas

Mare Kallase Vabadussõjast osa võtnud vanaisa hakkas autasuks antud maale talu rajama 1928 aastal. Vahepeal pidas talu Mare isa ning kolm aastat tagasi kolis sisse Kallaste pere. Kõik taluhooned on renoveeritud arhitekt Anu Kotli projekti järgi, ainus uusehitis on pereisa ehitatud maakelder, mille katust kaunistab kiviktaimla. Välisuksed on värvitud Pöide rahvariidetriibuliseks. Aias on säilitatud kõik vana-õunapuud, pojengid, floksid ja sirelid. Kevadeti avanevad akende all tuhanded lumikellukesed. Uusi tuuli peaks tooma vastselt istutatud hõlmikpuu. Perefirma peab Noodal pagari- ja õmblustöökoda, sellest ka talu nimi. Mare Kallas õpetab lugu pidama eesti- ja eriti saaremaisest elustiilist, millest räägib ka tema raamat „Laimjala muistsed maitsed“

Aire ja Mati Liigi Saariku talu Viira külas Muhumaal

Muhus on viimasel ajal kombeks taludele nimi panna ja Saariku talu kannab nime „Sireli ja kiviaed“. Hoole ja armastusega loodud aed paistab silma eriilmeliste aiaruumidega, kus on erinevaid okaspuid ja hiidrahne ega puudu sädelev veesilmgi. Pere lemmikud on, nagu nimigi ütleb, lisaks kividele ka sirelid. Sirelikollektsioon kasvab iga aastaga. Esindatud on pea kõik Eesti aretajate sirelisordid. Tarbeaed mõjub terviklikult, kuigi sealt tuleb nii kartul salve kui ka maasikas-mustikas põske.

ERIPREEMIA Parim muinsuskaitseobjekt

Relika Metsallik-Koppeli ja Hannes Koppeli kodu Kuressaares

Kuressaares Põlluküla nimelises asumis asuvast kunagisest pagaritöökojast ja kompvekivabrikust, mis oli nii kaua tühjalt seisnud ja lagunenud, et muutus linna häbiplekiks, on nüüd saanud 4-liikmelise noore pere kodu. Endisest väljapoole suunatud ärihoonest pidi saama sissepoole suunatud õdus elamu. Ja tõesti-endisest kolemajast ja varisemisohu sildiga varustatud hoonest ongi teadlikke valikuid tehes seda teha suudetud. Maja fassaad suhtleb siseõuega, möödakäijad ega autod ei sega õues olijaid karvavõrdki.

Renoveerimise käigus ei ole krundilt midagi ära viidud ega juurde toodud. Perel oli see kui pusle kokkupanek. Laialipaiskunud detailid tuli vaid üles leida ja õigetesse kohtadesse asetada. Pere on vanadele headele materjalidele andnud uue hingamise-vana plekk, vana laudis, vanad Uus-Roomassaare aknad-kõik on filigraanselt taastatud.
Pärast tonnide kooritud pinnase äravedu paljandus ootamatult eelmiste põlvede laotud kivisillutis. Haruldane leid oli akvedukt, millega krundilt juhiti ära liigne vesi - see töötab hästi ka tänasel päeval. Aeda ei ole siin kunagi olnud, kuid õuealale oli istutatud esivanemate kodukohtadest toodud vanaemade aegseid püsikuid, neilegi on antud uus elu.

Hindamiskomisjon: