Kee Ruhnus

Kuidas tekkis Sul idee Ruhnu kolida? 

Minu teekond Ruhnu saarele sai alguse kohaliku Ruhnu noormehe Marteni kohtamisest, millest kujunes välja ühine elutee. Ehk siis ikka armastus tõi mind sellele saarele. Olen terve oma elu elanud Tallinnas. Nii et päris kontrastne elukoha muutus. Pean tunnistama, et mul on olnud päris värvikas elu, kogenud ja näinud nii üht kui teist Eestis ja ka väljaspool. Tänu ettevõtlusele olen saanud kogeda erinevaid kultuure ja paiku maailmas ja Eestis. Kuid esimest korda kui Ruhnu saarele hakkasin jõudma ja oma silmaga seda saart keset suurt merd nägin, vaatasin seda ja tundsin, et olen lõpuks jõudnud koju. Koht millest ma teadsin väga vähe ja polnud ka kunagi enne käinud, kuid see sisetunne oli hoopis teitsmoodi kui kunagi varem. Olen oma elus elanud 17 erinevas asukohas. Iga koht on ju omamoodi kodu sel hetkel, kuid sellist rahutunnet enda sees, mida Ruhnu annab koduna, pole lapsepõlvest saati tunda olnud.  

Ma olen küll elanud oma elu põhikohaga Tallinnas, kuid mul on olnud ka talukoht, kus veetsin väga palju aega. Minu hinges on nö maapisik alati sees olnud. Isegi kui väliselt on minu elu pigem glamuurne suurlinna austaja olnud. Kuid tegelikult hing on alati soovinud tõelist maaelu.  

Millised olid Sinu jaoks Ruhnu elama tulemise kaalutlused, põhjendused? 

Tegelikult läks asi väga kiiresti liikvele, kui olime Marteniga teineteist valinud. Ma olen muidugi võibolla natukene teistmoodi kohaneja eluliselt ka kui muidu inimesed on. Muutusi ma ei karda ja kui sisetunne õige teen kannapöördeid kiiresti. Seda on ka minu sõbrad ja pere alati imestanud, et kus tuleb mul selline julgus võtta ette täiesti tundmatuid ja suuri teekondi sõrmenipsust. Ega ma ei ütle, et see alati õige on, kuid see lihtsalt on minu loomuses ja olemuses. Mul on kaks tütart, nii et saarele elama asumine polnud vaid minu elumuutus vaid ka neid väga suurelt mõjutav teekond. Kui lastega seda arutasin oli ka neil üheselt selge, et Ruhnu saar on parim paik elamiseks. Kirjeldamatult haruldase loodusega, puhtuse ja vabadusega. Noorem tütar alustas sel aastal ka Ruhnu koolis kooliteed, olles ainukene laps esimeses klassis, kes kooli läks.  

Algselt jätkasin ikka ka oma ettevõttega ja tänapäeval on seda ju võimalik lihtsamini teha tänu interneti võimalustele. Ehk siis saarel olles kaugtöö oli täiesti tehtav. Tänaseks päevaks olen oma ettevõtte maha müünud ja kõik minu tegemised on saarega seotud.  

Mida on Ruhnus Sinu jaoks erilist? 

Ruhnu saar on kogu oma lokatsioonilt ja olemuselt täiesti eriline paik siin maailmas. Esiteks kui vaadata selle saare asukohta juba. Keset Liivi lahte 5.5 km pikkust ja 3.5km laiust paiknev saar ümbritsetult vaid suure merega. Pärnu asub saarest 100km kaugusel. Saarel ei ole  tööstusi ega tehaseid, siin ei kasutata taimekasvatuses mürke ega muid mitte looduslikke vahendeid. Meri puhastab siia jõudes ennast nii pikal teekonnal ise nii et sellist puhast merd on haruldane kohata. Metsas elavad vaid kitsed ja rebased. Ehk siis sellist puhast ja puutumatta loodust me maailmas enam nii naljalt ei leia. Kuna ka saarele saamiseks transport on väga raske ja konarlik, mis on muidugi suur okas meie riigi kapsaaeda vaatamiseks, kuid selle plussiks on vähene turismivoog, võrreldes Eestis teiste saartega, mis omakorda hoiab saare eksklusiivsust ja puhtust väga.  

Kohalikuna siin elades tuleb arvestada väga paljude erisustega, mis on tänapäeva tavalisele inimesele mõeldamatu. Näiteks võib juhtuda et poest on piim otsas ja tormised ilmad ja laev ei käi ning Sa ootadki seda piima nädal aega, kuni taas transport kaupa saarele tuua saab. Või kui Sul peaks minema talvel katki näiteks külmkapp või Sul peaks olema vaja mõnda mootoriõli vms siis pead ootama kevadet, kuni taas käib liinilaev ja saad need vaba tekipinna olemasolul laevale. Sest saarel käib liinilaev Runö maikuust kuni oktoobri lõpuni ja novembrist kuni maini käib saarel 8 kohaline väikelennuk, kuhu ei ole võimalik suuri esemeid või süttivaid kaupu peale panna. Jah see on uskumatu et aastal 2025 Eesti riigis veel asjad nii algesliselt korraldatud on, kuid minu jaoks on selles oma võlu. Mina tunnen et see on see päris elu, mida me tarbimisühiskonnas ammu enam tunda pole saanud. Muidugi on see asi, mida peab riik tõsiselt parendama hakkama. Sest oleks ju mõeldamatu kui näiteks Saaremaal asjad nii käiksid, kuid mis see Ruhnus elav eestlane peaks teistmoodi olema kui kogu ülejäänud Eesti inimesed.  

Samuti üks suur oluline erilisus sellel saarel minu jaoks on et siin pead olema väga loominguline ja olemasolevatest asjadest leidma alati lahendusi. Olgu see kokkamine või ehitus. Kolakuurid on ausees ja kõik mis loodus pakub erinevatel aastaaegadel tuleb ära kasutada ja varuda. Siin saarel on päris elu ja see on kihvt! Ja meie koos oma elukaaslase Marteniga oleme asunud seda veelgi rohkem rakendama ja innustama, et see elustiil on parim mida siin maailmas enda elus kogeda, meil endil ja ka teistel. Seda ei tasu karta. 

Mis Sa siis tegid, millest pihta hakkasid (kui otsus oli sündinud)? 

Kui oli selge et saarele kolin, tuli hakata oma asju sorteerima ja pakkima, mis muud. Küll väikese erisusega. Nimelt oli vaja hakata sorteerima kontsakingad ema juurde garaazi seisma või äraandmiseks ja pakkida kaasa vaid tanksaapad ja maatöid kannatavad riided. Sest siin saarel elades muud pole vaja. Siin teed Sa kõiki töid, mida teha vaja on. Kaevad kraavi, sõidad mööda põlde vanade kastiautodega või korjad seeni. Igapäev on erinev ja töökas. Glamuurse elustiili garderoob polnud enam vajalik. Rääkimata muudest ilu ja heaolu protseduuridest millega me kohanenud oleme. Näiteks juuste värvimine. Saarele tulles olin ma pikkade blondide juustega Tallinna tüdruk ja tänaseks on mul tumedad juuksed nagu minu loomulik juuksevärv on. Või lakitud pikad küüned, mis said samuti mineviku elustiili osaks. Sest siin elad Sa naturaalset elu ilma tänapäeval justkui kohustusliku inimese “tuunimiseta”. Ja see on uskumatult vabastav ja hingerahu pakkuv. Me enam ei saa sellest aru millistesse püünistesse meid elukeskkond püüdnud on, mida meile kõike ette söödetakse. Tulles tagasi iseendasse ja oma mina juurde vabaneb inimhing ja taastub meie ürgne tugevus ja loomus.  

Kas oled üldiselt oma kolimisotsusega rahul? 

Ma mitte ei ole rahul oma otsusega vaid ma pidevalt tänan universumi, et selline õnn minu eluteel avanes. Me kõik elame oma elu, nagu mu elukaaslasele meeldib öelda teatud kaartidega. Kellel on siin elus paremad ja kellel halvemad kaardid antud. Minul on antud igaljuhul paar väga head kaarti ja nendest üks parimaid on minu hetkel elatav elu. Ja ma tõesti tänan selle võimaluse eest ei teagi täpselt keda, kuid ma arvan et iseennast, oma elukaaslast ja seda head kaarti mis mul pakist võtta oli.  

Milline on Sinu kogemus siinse eluga seni olnud? Kuidas on Sinu jaoks siin sisseelamine läinud? Mis on läinud oodatust kergemini, mis raskemini? Mis on seni olnud parim kogemus, elamus, äratundmine? 

Selline elustiil, mida Ruhnu saar elamiseks annab, peab Sul ikka mingil määral vähemalt hinges sees olema. See kindlasti ei ole kõigi jaoks. Ka mu enda sõbrad ja pere vaatavad seda eemalt ja ütlevad, et väga kihvt mismoodi siin elame ja toimetame, kuid päriselt ise ei oleks neist keegi selleks valmis. Kuigi ka nemad on nö loodust ja maaelu austavad inimesed. Kuid Ruhnu on ikka tugev äärmus selleks.  

Väikses kogukonnas elades on omad plussid ja miinused. Nii eraldatud kohta elama tulles, ollakse Sinu suhtes alguses kindlasti väga skeptiline. Esiteks ei usuta, et Sa sellistes tingimustes harjud ja hakkama saad. Teiseks on hirmud, et võid hakata kohalikule ettevõtjale konkurentsi liialt pakkuma. Kolmandaks inimlik kadedus, mida tuntakse. Neljandaks kas oled inimsuhete mõttes ikka meeldiv inimene kellega saart jagada. Eks need kõik ole loomulikud inimtunded ja emotsioonid, mida tunnevad ju sisemuses enamjaolt kõik. Lihtsalt nii väikses eraldatud keskkonnas on need justkui võimendatud. Üleüldse on sellises kohas kõik emotsioonid, olemus ja mõtted võimendatud. Siia saarele kolimisest olen ma isikuliselt läbi teinud tohutu enesearengu. Saar paneb sind silmitsi seisma iseendaga otse ja ausalt. Saar teeb nii, et sul tuleb ära lahendada oma kitsaskohad, mida muidu oled saanud panna laekasse ja kuskile alla surumiseks, et ei peaks nendele silma vaatama. Ja me teame kõik, et ega me naljalt oma valupunktidega tegeleda ju ei taha, see pole kaugeltki lihtne ja on parajalt valus protsess. Kuid kui see teekond läbi teha on preemiaks hingerahu ja õnn. Nii et tasub pingutada kõigil.  

Selleks, et kogukond sind päriselt vastu võtaks on vaja kahte asja, aeg ja enesetõestus. Ja enesetõestus mitte selles osas, et kellelegi meeltmööda olla ja midagi näidata vaid olla ehe ja aus ja see kes sa päriselt oled. Nii näeb kogukond ja saar, et sobid sellesse kliimasse.  

Millised on peamised erinevused Sinu varasema ja praeguse elukoha ning elustiili osas? 

Erinevused minu eelneva elu ja praeguse eluga on väga suured ja nimetaks isegi täielikud äärmused. Glamuurne ettevõtja elu pealinnas versus kaugel pisikesel saarel 60 inimesega keskkonnas elamine keset loodust ja merd. 

Nimekiri mida kõike ma hetkel oma päevas ja elurütmis teitmoodi teen on väga pikk. Tooksin välja vaid mõned punktid. Näiteks magamine. Ma pole oma elus saanud just väga palju unetunde ja täisväärtuslikku und kogeda. Siin ma magan umbes 9/10 tundi pikka ja täisväärtuslikku und. Jahedas, pimedas toas ilma ümbritseva helita. Ja kui ma alguses saarele tulin pidin ma ikka õppima magama. Sest keha ei olnud valmis seda head luksust kohe vastu võtma. Nüüd magan ma niikaua kui soovin ja sel hetkel kui vaja. Enne ma seda ei osanud ja polnud ka võimalust. Uni on väga oluline ja seda näitab ka minu kogemus, et kui und austada muutub Sinu keha ja vaim tugevaks ja parimaks verisooniks Sinust endast.  

Toitumine, see on üks suur elumuutus minu jaoks samuti. Nimelt ma ei pidanud, tahtnud, soovinud oma elus eelnevalt kokata. Ja üldse toit oli väga nimetame siis nii, et ebateadlik minu jaoks. Siin saarel on toitumine üks olulisemaid ja ägedamaid päeva osasid. Esiteks ma olen hakanud süüa tegema ja avastanud selle valdkonna. Fermenteerimine, ise tehtud sai, otse merest kätte saadud kala, oma majonees, taimekasvatuse saadused alates tomatitest lõpetades melonitega jne jne. Toit on siin isetehtud ja puhastest toorainetest. Ja see on ka minu ja mu elukaaslase number üks asi, mida ka teistele õpetame ja teadlikust tõstame. Oleme loonud Abelberg Farms sotsiaalmeedia lehe, kus näitame, inspireerime, õpetame miks ja kuidas enda toidulauda jälgida, läbi puhta looduse. Kui me anname oma kehale õige kütuse töötab ta nii nagu töötama peab. Me ei jälgi mingeid kaloreid ega muud säärast vaid sööme puhast täisväärtuslikku toitu. Alates pekist lõpetades hapendatud köögiviljadega.  

Siin saarel puudub aeg. Pole vahet kas on teisipäev või laupäev. Kui tahad lõõgastuda teed seda kasvõi esmaspäeval või kui tahad tööd teha teed seda kasvõi põhapäeval. Kell ei ole nii oluline kui ilm. Kas sajab, kus poolt on tuul või kui lõõmav on päike. Kogu päevakava sõltub ilmast mitte ajast.  

Milline on olnud Sinu kogemus oma ettevõtte Ruhnu üle kolimisega/uue ettevõtluse loomisega? 

Tänaseks olen ma oma ettevõtte maha müünud ja tegelen vaid saare toimetustega. Hetkel oleme loomas elustiili ettevõtet koos Marteniga. Abelberg Farms Ruhnu. Kus siis soovime olla eeskujuks ja innustada inimesi teadlikule maaelule ja näidata, et see pole midagi ületamatut ning hoopis suurem väärtus ja hingerahu kui ette kujutada võime.  

Milline tundub Sulle ettevõtja elu Ruhnus? 

Ettevõtja elu Ruhnus on hoopis muu kui mandril. Kõike olulisem on siin mõista et Sa oled ja jääd alati väikeettevõtjaks. Siin pole võimalik teha nö maailmaäri, mida mina eelnevalt enda elus ettevõtluses tegin. Kuid see ei ole negatiivne külg. Siin tuleb leida üles eksklusiivne ettevõtlus ja olla naturaalne. Võimalusi on väga palju. Kõige lihtsamalt arvatakse et siin on ettevõtlus seotud vaid turismindusega. Mina oma ettevõtja kogemusena seda üldse nii ei näe. See on väga piiratud, liiga palju energiat võttev ja ebastabiilne osa. Sellel saarel on palju suuremaid väärtusi peidus.  

Ma olen aastaid koolitanud ettevõtjaid ja ettevõtteid teemal kuidas leida oma suund ja kuidas seda turundada ja edasi viia. Ja minu koolitused algavad alati sissevaatega, et miks peaksid Eestis üldse kõik ettevõtjad olema. Mina leian et see on liialt üles pumbatud ootus ja see ei peaks üldse nii olema.  

Kuid siin saarel on väärtusi mida mujalt ei saa ja need tuleb üles leida igalühel endal kellel ettevõtja pisik sees. Siis on võimalik teha siin meeldivat ja sõbralikku ettevõtlust. Ja alati tuleb arvestada siinse saare eripäraga. Kuskilt eemalt tehes siin saarel ettevõtjat edu ei saada. See on päris kindel. Sa pead olema kohal ja tegema seda hingega. Siis toetab Sind saar ja saadab edu.  

Neid eemalt tegijaid ja toetuste rahadega sahkerdajaid siin leidub küll. Kuid luban, et edukaks nad ei saa sellises kohas iial. Saar on aus ja puhas ja ükski “rahaenergia” sellist sahkerdamist ei toeta.  

Vastuseks kuidas hindan saarel ettevõtluse tegemist, hindan et see on võimalik väikselt, kvaliteetselt ja ise tehes.  

Millist nõu annaksid neile inimestele (või ettevõtjatele, noortele vanematele, õpilastele jne.), kes praegu on selles olukorras, et kaaluvad Ruhnu kolimist? 

Kõigepealt tuleks inimesel vaadata miks temas see küsimus on, et tal oleks soov kuskile täiesti teise piirkonda ja keskkonda kolida. Kas see on põgenemine oma elu probleemide eest, kas see on alatine unistus elada sellise elustiiliga, kas see on huvi kas ma saan hakkama sellises kohas, kas see on vaheldust pakkuv vahepeatus vms. Kui see on vastatud enda sees ausalt, siis ma soovitaksin hakata tegema samme kahe vastuse juures, alatine unistus elada sellises keskkonnas või vaheldust pakkuv vahepeatus teadlikult panustades mõneks aastaks. Nüüd tasuks vaadata, kas ka Sinu olemisest siin saarel on kasu või otsid vallatoetusi või muid sääraseid projekte, et vaid raha olukorda oma elus parandada. Väike kogukond on väga tundlik selliste inimeste suhtes, kes tulevad siia katkisena ja kellegi/millegi najal elama. Ära seda tee, siin ei kestaks see õnn kaua ja hiljem oled veel kehvemas seisus kui enne siia tulekut. Natukene nagu lotovõtjate puhulgi kehtib see reegel. Kui aga Sinu kavatsused on siirad ja hing tõesti ihkab sellist elustiili, siis kõigepealt tuleb saarega tutvuda. Tutvuda kogukonnaga, loodusega ja hingata seda sisse. Kuula oma sisetunnet, see annab Sulle vastuse, kas oled koju jõudnud, nagu mina seda tundsin.  

Kogukond ja saar ootab väga aktiivseid ja “käed küljes” mentaliteediga inimesi. Siinne elu on puutumata paradiis. Saar on aus, kui oled õiglase hingega andev hing, hoiab ja annab ka Sulle saar vastu rohkem kui loota julgeksid.  

Vasta enda sees ausalt nendele küsimustele ja kuula enda sisetunnet. Kui see koht on Sulle loodud, aitab elu Sind varem või hiljem siia. Ära aga raiska aega ja tee esimesed sammud. Muutused on alati hirmutavad, kuid usalda elu ja tee need sammud, siis hakkab juba pall ise veerema.