Täpselt 23 tundi pärast Tallinnast lahkumist jõudsime sujuva seilamisega Kroonlinna. Esimese etapi meeskond elas ennast kiirelt kokku ja 170 meremiili möödusid vaatamata kogu tee püsinud vastutuulele tõusvas meeleolus.

Ju oli kapteni mereõnne soovimine läinud kuuljatele kõrvadele, sest muidu tuulise ilmaga jõudsime õhtusöögi ajaks Juminda kandis vaiksemasse vette. See lubas meil kõigil koos nautida Wenna (Priit Kuusk) kokaannet.

Priit on olnud eriti tubli, sest köögis supermaitseid pakkudes on ta vapralt võidelnud merehaiguse ilmingutega. Isegi hommikul, kui olime Suursaare tagant sattunud tugevamasse tuulde ja Soome lahele tüüpilisse lõhkuvasse lainetusse, ei andnud Priit alla ja valmistas meile kodused hakkliharöstid koos hapukurgiga. Hea toit liidab ja hoiab mõnusat meelolu, sest muidu on meri eriti Vene vetes olnud küll rohkem oktoobri kui juuli värvides.

Esimene etapp oli meie ekspeditsioonijahile heaks võimaluseks pikale teekonnale sisseelamiseks. Kapten Indrek Lepp sai hoida heas tempos kurssi vaheldumisi nii mootoreid kui purjejõudu kasutades. 10 sõlme sõidukiirust polnud probleem, kusjuures hommikutunnid olid purjetamiseks kogenud merekaru Meelis Saarlaidi sõnul ideaalsed. Üksikud pisiprobleemid käivad asja juurde, kuid need parandatakse käigult. Mis ime, et pesumasin 25-kraadises kreenis pisut streigib või et kajalood vajas restarti.

Aga see on kindel, et jaht ise on väga hubane ja lubab ekspeditsioonil ka karmimates tingimustes ennast hästi tunda.

Kroonlinna piiripunktis läks passikontroll ladusalt, kuid muude dokumentide vormistamine kestis kolm tundi. Aga sai seegi tehtud ja nüüd jätkub õhtu juba Kroonlinna Fort Konstantini jahisadamas. Siia jääb Admiral Bellingshausen neljapäeva õhtuni, kui piduliku tseremooniaga saadame ekspeditsiooni juba Bellingshauseni ajaloolist retke meenutades Kroonlinnast Antarktika suunas teele.

Eesti lipp lehvib praegu uhkelt Kroonlinna kail ja teeb seda kindlasti tänu algavale ekspeditsioonile paljudes riikides. See on Eestile tõeliselt proaktiivne mainekujundusmissioon. Kohe kindlasti.

Marko Mihkelson, Admiral Bellingshauseni madrus

Allikas: Postimees