«Admiral Bellingshauseni» ekvaatoriületust saatsid salapärased veealused hiiglased ja Neptun ise Saaremaa Minusaaremaa.ee

«Admiral Bellingshauseni» ekvaatoriületust saatsid salapärased veealused hiiglased ja Neptun ise

23. november 2019

Kui mina 2. novembril Praial Admiral Bellingshauseni pardale jõudsin, oli suurem osa seltskonnast juba kohaliku Roheneemesaare kultuuri ja eluoluga tutvuma sõitnud. Kapten Meelis Saarlaid asjatas siiski tekil otstega ja pootsman Maris Pruuli asus mulle laeva elutähtsaid punkte tutvustama, ajades Antarktika 200 ekspeditsiooni kahenädalase ookeanietapi ootusärevuse tippu.

Kui mina 2. novembril Praial Admiral Bellingshauseni pardale jõudsin, oli suurem osa seltskonnast juba kohaliku Roheneemesaare kultuuri ja eluoluga tutvuma sõitnud. Kapten Meelis Saarlaid asjatas siiski tekil otstega ja pootsman Maris Pruuli asus mulle laeva elutähtsaid punkte tutvustama, ajades Antarktika 200 ekspeditsiooni kahenädalase ookeanietapi ootusärevuse tippu. Teised olid eelneval etapil Kanaaridelt piki Aafrika läänerannikut Roheneemesaatele näinud, mida ookean pakkuda suudab: head tuult, delfiine, merekilpkonni, kääbusvaala ja palju muud. Merebioloogina olin elevil, kuigi mõistsin, et suunavõtt ekvatoriaalsele avaookeanile on sootuks midagi muud kui elurikkusest pulbitsevas rannikumeres seilamine.

Meie siht oli sirge: Atlandi ja ekvaatori ületamine Recife suunal Brasiilias. Ei ookeanietapi alguses ega lõpus ole mandrilava kuigi ulatuslik ja meie purjekas liikus enamasti üle 4000 meetri sügavuse ookeani. Vaid keskookeani aheliku kohal näitas laeva sügavuskaart põhjas 2000–3000-meetriseid veealuseid mägesid, mis jäid kohati vähem kui 900 meetrit veepiirist allapoole.

Mõtlesin, kas ja kuidas saavad need veealused hiiglased mõjutada elustikku ookeani pinnakihis. Troopilise ookeani keskosas pole see merebioloogi silme läbi just rikkalik. Kui purjetasime üle sügava Roheneeme nõo, tõusis pinnavee temperatuur tasapisi, kuid kindlalt üle 30° C. Kaugenev rannik ja soojenev pinnavesi tähendasid, et olime jõudnud ookeani kõrbeossa. Vesi on küll ülimalt läbipaistev ja puhas, toitaineid aga vähe ja produktsioon napp. Soe pinnavesi tekitab tugevalt kihistunud veesamba, mis takistab toitainete jõudmist sügavamatest kihtidest pinnale valguse kätte.

Kuna ka rannikult pärinevad toitained siia ei ulatu, peavad kohapealse toiduahela aluseks olevat taimset hõljumit moodustavad väikesed vetikad toime tulema nappide ressurssidega. Sellistes kõrbelistes oludes on hästi kohastunud väga väikese rakusuurusega vetikad, kelle suur pindala-ruumala suhe tagab tõhusa toimetuleku ka väga väikese toitainete kontsentratsioonide juures. Kui toiduahel algab bakteri suurusega vetikarakkudest, on see ka suhteliselt pikk, ja inimesele huvi pakkuvate kaladeni jõudmiseks tuleb läbida viis-kuus toiduahela taset. Igal tasemel kaob peamiselt hingamise tõttu aga umbes 90 protsenti ainest ja energiast. Nii juhtubki, et toiduahela tippu ehk suurtesse kaladesse jõuab niigi kesisest produktsioonist vaid tühine osa.

Loe edasi / Allikas: Postimees

Uudised

29. november 2019

Polaarkapten tunneb end veel külalisena

Vaata rohkem

28. november 2019

Järelvaadatav: Paksu Margareeta taasavamine

Vaata rohkem

23. november 2019

«Admiral Bellingshauseni» ekvaatoriületust saatsid salapärased veealused hiiglased ja Neptun ise

Vaata rohkem

22. november 2019

«Kuldvillaku» erisaade on pühendatud Admiral Bellingshauseni polaarmatkale

Vaata rohkem

18. november 2019

Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse

Vaata rohkem

14. november 2019

«Admiral Bellingshausen» jõudis Brasiilias haide kuningriiki

Vaata rohkem

11. november 2019

«Admiral Bellingshausen» ületas edukalt ekvaatori ja on jõudnud Brasiilia ranniku lähedale

Vaata rohkem

9. november 2019

Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos

Vaata rohkem

7. november 2019

Antarktika-reisilised ookeani keskelt: oleme jõudnud kõrbesse

Vaata rohkem

2. november 2019

Antarktika merekaitseala loomise katse nurjus taas

Vaata rohkem

Ole kursis Saaremaa uudistega

Küsimused ja ettepanekud

SA Saare Arenduskeskus

www.sasak.ee
info@sasak.ee
+372 452 0570

Toetavad

Minusaaremaa.ee - Saaremaa info. Sündmused, töökuulutused, kinnisvara Saaremaal