FOOKUSES: 2-meetrine vahemaa inimeste vahel, muudatused kaubanduskeskuste, poodide ja söögikohtade töös

Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele ja söögikohtadele kehtestatud piirangute põhisisu?

Alates 25. märtsist:

• tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms;
• võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist:

• jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid;
• on kaubanduskeskuste söögikohtades lubatud vaid toidu kaasamüük (välja arvatud siis, kui sinna pääseb tänavalt/parklast otse);
• tuleb kõigi avatud poodide ja teeninduspunktide uste juurde panna desinfitseerimisvahendid;
• tohivad söögikohad ja baarid olla avatud kuni kl 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu);
• on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikest: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustiku paigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Need inimesed, kes töötavad mitmekesi koos, saavad kõiki ohutuse reegleid arvestades oma tööd teha. Erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise puhul.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on pidev tuulutamine, regulaarne puhastus, haiged ja võimalikud nakatunuga kokkupuutunud ning riskigrupid tuleks koju saata jne.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf.

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma?

Eriolukorra lisameetmed:

suurettevõtted jätkavad oma tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi. Töötajad peaksid teineteisest olema soovitavalt vähemalt 2 meetri kaugusel, välja arvatud siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikus ruumis (mängu- ja spordiväljakul, rannas, promenaadil, tervise- ja matkarajal ning siseruumis) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodus ja siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Mis on kaubanduskeskus?

Kaubanduskeskustele kehtib üldine liikumispiirang.

Kaubanduskeskus on hoone, kus on koos vähemalt kolm kauplust või teenindusettevõtet ja kuhu saab siseneda ühise sissepääsu kaudu.

Piirang kehtestatakse, kuna mitme kaupluse ja teenindusettevõttega keskus loob võimalused viiruste levikuks.

Kas mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda avatuks?

Jah, avatuks võivad jääda kaubanduskeskuse poed või teenindusettevõtted, kui:

• neil on tänavalt eraldi sissepääs,
• neisse pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Samamoodi võivad jääda avatuks kaubanduskeskuse juures olevad toitlustusasutused, kuhu saab minna tänavalt.

Kui suletakse ostukeskuse terve teine korrus ja alumisel korrusel on üks pood, mis ei ole toidupood, siis kas see tohib olla avatud?

Näide 1. Jah, kui kaubanduskeskus paneb kinni terve teise korruse ning esimesel korrusel jääb lahti vaid üks pood, siis on tegemist poega, millel on õuest eraldi sissepääs ning see võib lahti jääda.

Näide 2. Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, nii et ühte poodi pääseb otse välisuksest, tekib õuest eraldi sissepääsuga pood ja see võib lahti jääda.

Eesmärk on piirata paljude inimeste koosviibimist, kuna see soodustab viiruse levikut.

Korralduses toodud piirangud ei kehti

• toidukauplustele,
• apteekidele,
• kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel,
• pangakontoritele,
• telekommunikatsiooniteenuste osutajatele,
• pakiautomaatidele,
• söögikohtadele, kus müüakse toitu ainult kaasa.

Kaubanduskeskuse pood võib jääda avatuks, kui sellel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Kas söögikohad, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Söögikohtades ja baarides, mis ei asu kaubanduskeskustes, saab kohapeal süüa kuni kella 22ni.

Pärast kella 22 on neis lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Söögikohad ja baarid, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni.

Kaubanduskeskustes asuvates söögikohtades ja baarides on lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Kas poed, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Jah, eraldiseisvad poed, näiteks ehituspoed, aianduspoed jm võivad olla lahti.

Ka eraldiseisvad kaubanduspinnad võivad olla lahti.

Kas kaubanduskeskustes asuvad söögikohad võivad olla rahvale avatud, nagu tavaliselt? Ehk kas söögikohas võib süüa pakkuda kohapeal söömiseks?

Ei, kaubanduskeskustes olevad söögikohad tohivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Restoranid-baarid-kohvikud ehk toitlustusasutused, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni, nagu ka eraldiasuvad toitlustusasutused.

Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, kas saab jätkata kogu sortimendi müüki? Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne?

Jah. Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk ei ole piirata poodides müüdava kauba sortimenti, vaid rahvarohketes kohtades koosviibimist. Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, saab jätkata kogu sortimendi müüki. Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne.

Kuidas ma pääsen suletud kaubanduskeskuses olevasse toidupoodi või apteeki, kui apteek on näiteks mitu korrust kõrgemal?

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti.

Millised reeglid kehtivad kaubanduskeskuses olevatele söögikohtadele, mis eraldiseisvatele söögikohtadele? Või on reeglid ühesugused, et söögikoht tavalisel viisil ei tööta, vaid müüb ainult toitu kaasavõtmiseks avamisajast kuni maksimaalselt kella 22ni?

Kaubanduskeskuses olevad söögikohad võivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Kaubanduskeskusest väljaspool viibivad toidukohad võivad olla lahti kuni 22, sh on lubatud toidu tarbimine kohapeal. Pärast kella 22 võivad söögikohad müüa ainult kaasa ostmiseks (nii inimestele, kui nt toidu kojuveoteenuse osutajatele).

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest võtta inimestele toitu kojuviimiseks ka pärast kella 22, kui inimestele endile on söögikoht kaasaostmiseks suletud?

Nii tavainimesed kui toidukullerid võivad pärast kella 22 osta toitu kaasa ja osutada kojuveoteenust.

Kas pitsarestoranid ja nende köögid, kust tellitakse kulleriga pitsasid, võivad edasi töötada?

Pitsarestoranid on samuti toitlustusasutused ja kehtivad samad reeglid – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost. Väljaspool ostukeskust asuv restoran võib olla avatud kuni kella 22ni ja sealt edasi on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

Kuidas on reguleeritud kohvikute töö, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi? Või näiteks ainult kohvi?

Kohvikute töö on reguleeritud sarnaselt kõigile teistele toitlustusasutustele – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost, väljapool ostukeskusi asuvad kohvikud võivad olla lahti kuni kella 22ni ning pärast seda on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

Kui poel on üks uks kaubanduskeskuses ja teine tänavalt, kas siis pood võib avatud olla nt kullerteenuse osutamiseks?

Kaubanduskeskuses asuv pood (ja ka toitlustusasutus) saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Kaubanduskeskuses olev uks tuleb sellisel juhul hoida suletuna.

Kas kaubanduskeskustes asuvad ja toitu müüvad eripoed (nt juustupood) võivad jääda lahti?

Toidukaupluse määratluse alla läheb pood või müügilett, kus müüakse toidukaupa. Ja seda sõltumata müügisaali suurusest. Näiteks Biomarket, Juustukuningad, Matsimoka jms võivad kaubanduskeskustes lahti jääda.

Kuhu liigituvad kaubanduskeskuses olevad toidukohad, milledel on eraldi sissepääs tänavalt (parklast)? Kas tegemist on siiski toidukohaga kaubanduskeskuses või on tegemist kaubanduskeskusest väljaspool asuva toidukohaga?

Toitlustusettevõtete puhul kehtib kauplustega sama põhimõte. Kui toidukohal on keskuse sissepääsust eraldi sissepääs tänavalt või on sinna võimalik siseneda keskuse üldkasutatavat ruumi läbimata (nt parklast), siis on tegemist kaubanduskeskusest eraldi oleva söögikohaga, mis võib olla avatud kuni kella 22-ni toidu tarbimiseks kohapeal. Pärast kella 22 saab söögikoht olla avatud vaid kaasamüügiks. Seejuures peab olema tagatud, et kohapeal söömisel-joomisel on kliendid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusel.

Kas lemmikloomapoed võivad kaubanduskeskustes lahti jääda?

Kaubanduskeskuses asuv loomapood võib jääda lahti, kui sinna pääseb eraldi sissepääsu kaudu tänavalt või parklast. Kui loomapoes on loomi, keda peab hooldama, siis omanikud ja poe töötajad võivad käia. Loomatoidupood on ikkagi loomapood ja ei kuulu toidupoodide hulka sõltumata sellest, kas seal müüakse ainult krõbuskeid ja pasteeti, või ka loomi. Loomaomanikel tuleks leida pood, kus on eraldi sissepääs tänavalt, või tellida oma lemmiku toit e-poest. Eraldi asuvad loomapoed võivad lahti jääda.

Kas alkoholipood, mis on registreeritud toitlustusettevõttena, võib kaubanduskeskuses avatuks jääda? Seda hoolimata asjaolust, et sel puudub eraldi sissepääs?

Alkoholipood on seaduse mõttes toidupood ning võib olla avatud.

Kui keskuses on toidupoele lisaks ainult üks pood (nt lillepood), kas see võib lahti jääda?

Jah, kui keskuses on alla kolme kaupluse/teeninduskoha, siis võib see lahti jääda.

Kas võime kliendi WC-d keskuses sulgeda?

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti. Terviseamet soovitab ka WC-d mitte sulgeda – soovitatakse tõhustada WC ruumide koristust ja desinfitseerimist, võimalusel paigalda kätepesu juhendid. Soovitame tutvuda ka juhendiga Terviseameti kodulehel.

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, et poode eraldada, siis kas need võivad jääda avatuks?

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, mis võimaldab kauplusesse/teenindusettevõttesse vaid väljast tänavalt sissepääsu, võib see kaubandusettevõte jääda avatuks.

Kas toidupoed peavad ka sisse- ja väljapääsude juurde desinfitseerimisvahendid tagama? Kust peaks kaupmees need võtma, kui neid pole saada?

Jah, toidupoodides peavad nii sisse- kui väljapääsude juures olema desinfitseerimisvahendid. Terviseamet soovitab pöörduda vabariigi valitsuse töörühma poole, mis tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega ja mida juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele/autotöökodadele?

Hetkel ei ole plaanis piirata rehvivahetuskohtade ja autotöökodade tööd. Nendele kehtivad endiselt samad nõuded, mis teistele ettevõtetele. Ettevõtted peavad tagama piisava isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamise, piisava puhastuse ja tuulutuse klientide vahel. Ühtlasi peab ettevõte jälgima, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei ole haigussümptomitega, inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus. Ka Maanteeamet teatas, et naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ning temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele üleminekuaeg on Eestis paindlik ja politsei aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi ei tee.

Mis saab ehitus- ja aiapoodidest? Riidepoodidest ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas lähevad kinni või jäävad lahti?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

Kas ilusalongid, mis asuvad väljaspool kaubanduskeskusi jäävad avatuks? Kuidas ilusalongi teenindaja saab täita 2 meetri distantsi nõuet?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid võivad jääda avatuks, kui neis järgitakse Terviseameti soovitusi

• kasutada isikukaitsevahendeid ja antiseptikuid,
• puhastada ja tuulutada klientide järel ruume,
• saata haigussümptomitega inimesed koju või arsti juurde,
• piirata salongis viibivate inimeste arvu,
• tagada klientide eraldatus.

Kas ehituspoed/mööblipoed pannakse ka kinni?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Nii on tavaliselt paljude ehitus-, mööbli- ja ka nt aianduspoodide puhul.

Mismoodi nendele suletavatele äridele kommunikatsiooni tehakse? Nt kust saab Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?

Ettevõtjatega suhtlemine toimub läbi erialaliitude – Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jne. Lisaks toimub teavitus läbi meedia. Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?

Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teeb riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2-meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt ning rikkumisi nähes juhivad inimeste tähelepanu kehtivale korrale. Lisainfo nõuete kohta: www.kriis.ee.

Kuhu teada anda, kui nähakse piirangute rikkumist?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Mis saab kui pood/asutus/isik kehtestatud piiranguid ei täida?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui kauaks kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?

Meetmed vaadatakse üle hiljemalt iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamiseks.

Mis saab turgudest? Tuleb sulgeda või jäävad avatuks?

Täiendavad liikumispiirangud turgudele ei laiene. Müüjad peavad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel 2-meetrist vahet.

Kas need teenindusettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskustes, saavad tööd jätkata?

Kaubanduskeskustes saavad tööd jätkata toidupoed, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel (sh ka prilli- ja optikapoed), pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, postkontorid ja pakiautomaadid ning toitlustusasutused, kus ei toimu toidu kohapeal tarbimist, vaid toimub üksnes toidu kaasamüük.

Kuidas peaks pood suutma tagada inimeste 2-meetrise vahe hoidmise nõuet? Sama on valitsuse otsuses ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Poeomanik saab siinkohal jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ning seda vajadusel piirata, lisaks on võimalik oma klientidele sellekohaseid meeldetuletusi teha.

Kas tanklatele kehtivad mingisugused lahtiolekupiirangud või müügipiirangud?

Tankla poe-osa saab olla avatud 24/7, kohvikuosa tuleb kell 22 kohapealseks tarbimiseks sulgeda, lubatud on vaid kaasaost ja kullervedu.

Kas kinnistele turuhoonetele laienevad samuti kaubanduskeskustele kehtestatud piirangud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Kui kinnises turuhoones müüakse toidukaupa, siis võib see olla avatud. Seda eeldusel, et kauplejad tagavad külastajatele desinfitseerimisvahendid ning oma pindade piisava puhastuse. Kehtib üldine piirang, mille kohaselt peavad inimesed hoidma omavahel 2-meetrist distantsi. Kui kinnises turuhoones on müügil ka riided, siis vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju erinevat liiki müüjaid) ning see tuleb sulgeda.

Kuidas jäävad lahti postkontorid?

• Postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ja mille sissepääs on kaubanduskeskuse seest, jäävad avatuks. Tagada tuleb külastajatele desinfitseerimisvahend sisse- ja väljapääsu juures.
• Postkontorid, mis küll asuvad kaubanduskeskustes, kuid on muust kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga, jäävad tavarežiimil avatuks juhul, kui kõik tervishoiunõuded on tagatud.
• Postkontorid, mis asuvad suuremate jaekettide pindadel (kuid mis pole kaubanduskeskus) jäävad avatuks.
• Eraldiseisvad postkontorid jäävad avatuks tavarežiimil.
• Avatuks jäävad ka need postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ning mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata. See puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti. Avatuks jäävad: Kambja postkontor, Elva postkontor, Lihula postkontor, Mustla postkontor, Sindi postkontor, Võhma postkontor, Kehra postkontor, Keila postkontor, Maardu postkontor, Paldiski postkontor, Jõhvi postkontor, Kohtla-Järve postkontor, Iidla postkontor, Tapa postkontor, Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
• Rohkem infot Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=1061&article_token=news&page=580&action=article&

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded kauba üleandmisel klientidele? Kas on määratud mingi inimeste arv, kes võivad korraga näiteks restorani köögis töötada?

Järgida tuleb üldisi nõudeid tööandjatele – tagada tööpindade piisav puhastus, jälgida töötajate tervist, võimaldada regulaarset kätepesu või käte desinfitseerimist, korraldada töö nii, et töötajad puutuksid kokku minimaalselt. Täpsem juhend Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

Kas võib käte desinfitseerimiseks panna 80%-list viina täitepudelitesse?

Ei. Lisaks alkoholile muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks ka mitmed teised komponendid, mis aeglustavad toote aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist. Sellega saavutatakse viiruse vastaseks toimeks vajalik üheminutiline kontaktaeg. Etanool üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest see aurustub liiga kiiresti. Etanooli kasutamine desinfitseerimisvahendina võib vähendada haigustekitaja aktiivsust, kuid selle tulemusel võib tekkida ka etanooli suhtes resistentne haigustekitaja. Kokkuvõtlikult võib öelda, et registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ning seetõttu ei pruugi need kasutajat kaitsta.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi? Seda siis mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürniku poolt, et e-kaubandus püsima jääks?

Kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Kas tänavakaubandus on lubatud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Tänavakaubandus on lubatud, kuid järgida tuleb Terviseameti juhiseid – tuleb tagada kõigi pindade piisav puhastus, tuleb jälgida, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei oleks haigussümptomitega, poes/leti ääres viibivate inimeste arv tuleb piirata miinimumini ja tagada klientide eraldatus, et oleks võimalik järgida 2-meetrise vahemaa nõuet.

Eriolukord

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

1. märtsil 2020 kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra ning moodustas komisjoni, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja lahendada rahvatervise ning majanduse probleeme.

Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui:

• tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga,
• vaja on rakendada eriolukorra juhtimiskorraldust ja meetmeid.

Valitsuse eesmärk:

• tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse,
• tõkestada COVID-19 levikut Eestis,
• tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
• vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil,
• tagada inimeste toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega,
• tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus:

• Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.
• Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.
• Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
• Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused, avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb järgida põhimõtet, et liigutakse koos, kas üksi või kahekesi ning hoitakse vähemalt 2-meetrist vahet. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise. Söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused tuleb õhtul kella 22st sulgeda, v.a toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.

Suletud on ka meelelahutuskohad/lõbustuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kust saan lisainfot eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Kõigepealt saad infot käesolevast KKKst, mis on sündinud erinevate ametkondade koostöös ja uueneb iga päev. Teiseks siinsamas lehel näed ka vestlusrobotit nimega Suve, kellelt saad erinevaid eriolukorraga seonduvaid küsimusi küsida ja kes loodetavasti oskab neist suurele osale vastata. Hetkel oskab vestlusrobot vastata eesti- ja inglisekeelsetele küsimustele. Tegutseme selle nimel, et peagi oleks robot võimeline ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja talle on õpetatud vastama käesolevate korduma kippuvate küsimuste põhjal. Automaatse vestlusroboti Suve idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonile Hack the Crisis.

Uue infotelefonina alustas 16. märtsil tööd Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247), mis jagab informatsiooni koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni. Meditsiinialaseks konsultatsiooniks tuleks endiselt valida number 1220, kus kõnele vastavad meditsiinilise väljaõppega inimesed.

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, millel on mõju paljudele Eesti eluvaldkondadele. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Esmalt on oluline tagada viiruse levikuga seotud rahvatervisega seotud olukordade efektiivne lahendamine. Samuti on vajalik leevendada probleeme, mida viiruse levik majandusele kaasa toob. Viiruse levikuga kaasnevad kahjud peavad olema võimalikult väikesed.

Vastutustundlikult käitudes kaitseme iseend, oma lähedasi ning eriti eakaid ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi ning kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellele viirus võib mõjuda kõige ohtlikumalt.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes valitsuse juhiseid täitma on asunud ning riigile ja oma lähedastele viiruse leviku piiramisel abi pakuvad. Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult pehme.

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

Neljapäeval, 12. märtsil moodustas valitsus koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni.

Valitsuskomisjoni ülesanne on tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine ning korraldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste sellealast koostööd ja koordineerida ressursside ja võimete kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse täiendavaid liikmeid.

Senine ametkondadeülene töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite ja ametite esindajad.

Millal ja kui tihti valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon hakkab koos käima kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ning neljapäeval. Neljapäeviti pärast valitsuse istungit hakkab komisjoni töö toimuma laiendatult ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Milline roll on valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukojal?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjonile ekspertinfot. Muu hulgas hinnatakse, milline on täna kehtivate piirangute mõju viiruse leviku takistamiseks ja tõrjeks. COVID-19 tõrje teadusnõukoja juhiks kinnitati Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. Nõukoja liikmed on Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kas jätkab tööd rahandusministri majandustöörühm? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd. Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast. Tööhõive küsimusega seonduvalt võtab töörümast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riik valmistab ette majandusmeetmeid, millega toetada raskustes ettevõtteid. Lühiajalise meetmete paketi sisust saad lähemalt lugeda rubriigis „majandus, ettevõtlus“.

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja kõige värskemat infot valitsuste otsuste rakendamise kohta?

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetest kriisikomisjonidest. Samuti on info kohaliku omavalitsusega seotud erinevate teemade kohta saadaval rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused .

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna-, vallavolikogude ning linna- ja vallavalitsuste istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, sh avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi. Seetõttu soovitame ka volikogu ja valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal füüsilisi kogunemisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.

Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik otsustada volikogu istungite ärajätmine märtsikuus, kui see on vajalik ja võimalik. Seda vaid juhul, kui seeläbi ei teki olukorda, kus näiteks valla- või linnaeelarve jääks kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtmata ning seetõttu muutuks volikogu tegutsemisvõimetuks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.

Volikogul on õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise vajaduse, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiate omavalitsuste portaalist:[omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/].

Eriolukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saab täpsemat infot kirjutades meilile repo@fin.ee.

Kuidas menetleda eriolukorra tingimustes kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorra tingimustes planeeringute menetlemise kohta info leiab portaalist planeerimine.ee.

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja veebi http://www.riigiteataja.ee/ avalehel, kus kõik õigusaktid on otselinkidena kättesaadavad. Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses. Uuemate aktide lihtsamaks eristamiseks on nende juures märge „Uus“. Iga uue eriolukorda käsitleva õigusakti avaldamisel antakse sellest teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldaks ajakohases seisus tervikteksti uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Ei, Eesti kaitseb ka eriolukorras põhiõigusi ega peata Euroopa Inimõiguste konverentsioonis ette nähtud õiguste tagamist, vaid me täidame korrektselt oma teavitamiskohustusi. 20. märtsil teavitas Eesti Euroopa Nõukogu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest. Teatavasti kuulutas Vabariigi valitsus 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020. Sellega seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud piirangud suhtlusele jne. Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas Euroopa Nõukogu enda astutud sammudest. Samuti informeeriti sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist. Teavitus tagas selle, et hilisemate võimalike kohtuvaidluste osas on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub samadest alustest, mis Eesti kohtud.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse.

Viide teavitusele: https://vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-teavitas-euroopa-noukogu-eestis-rakendatud-eriolukorra-meetmetest.

Koroonaviirus, selle ennetamine, tunnused ja levimisviis

Kust saab otse infot koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga seotud küsimustele on võimalik ööpäevaringselt saada vastuseid häirekeskuse infotelefonilt 1247, mis on tasuta.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

• Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.
• Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
• Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
• Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid: Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu. COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti kirjutanud ka: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitstahttps://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

• palavik (89,9%);
• kuiv köha (67,7%);
• väsimus (38.1%);
• röga (33,4%);
• hingamisraskused (18,6%);
• kurguvalu (13,9%);
• peavalu (13,6%);
• lihas- ja liigesvalu (14,8%);
• krambid (11,4%);
• iiveldus ja oksendamine (5.0%);
• ninakinnisus (4,8%);
• kõhulahtisus (3,7%) ja
• veriköha (0,9%);
• konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Mida teha, kui haigussümptomid ilmnevad?

• Pea nõu oma perearstiga. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused.
• Koroonaviiruse proovi võtmiseks enam kiirabi kutsuma ei pea. Ära mine ise perearstikeskusse ega EMOsse kohale.
• Puhka ja ravi ennast vastavalt arsti soovitustele.
• Püsi toas kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud ja järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

Täpsemad juhised http://www.koroonaviirus.ee.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kas ma saan Eestis veebikeskkonnas hinnata oma COVID-19-sse haigestumise võimalikkust ja riski?

Jah 19. märtsist saab kasutada enesehindamiskeskkonda Koroonatest.ee, mis lihtsatele küsimustele antud vastuste kaudu aitab hinnata inimese nakatumisriski koroonaviirusesse. Küsimustele vastates saab keskkonna kasutaja edasised soovitused, kuidas tema olukorras käituda tuleks.

Veebilahendus sündis 13.-15. märtsini toimunud Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud hackathonil, mille eesmärk oli arendada lahendusi, mis toetavad koroonaviiruse levikust tekkinud olukorda leevendada. Ühe lahendusena töötati välja veebipõhine hindamisküsimustik, selle loojaks on Idufirma Montonio Finance, kes teeb keskkonna asjus koostööd Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste kohasel ei ole rasedate naiste risk koroonaviirusesse nakatuda suurem kui teistel ning haigestumisel ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad samad juhised, kui teistelegi nii nakatumise vältimiseks ja ka haigestumise korral.

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk, kuidas nad jaotuvad üle riigi elukoha järgi ning kui palju inimesi on haiglas?

1. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 538 inimesel. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 7090 COVID-19 testi. Haiglaravil oli 26. märtsi õhtu seisuga 34 inimest, neist intensiivravi vajas 7 ja kriitilises seisus oli 6.

Pärnu Haiglas on 6 inimest, neist 5 seisund on stabiilne ja 1 kriitiline. Ida-Tallinna Keskhaiglas on 2 inimest ja mõlemad on stabiilses seisundis. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on 3 inimest, kõik kriitilises seisundis. Tartu Ülikooli Kliinikumis on ravil 7 inimest neist 2 seisund on kriitiline. Lääne-Tallinna Keskhaiglas viibib hetkel 14 inimest, nende kõigi seisund on stabiilne ja nad ei vaja intensiivravi. Ida-Viru Keskhaiglas on 2 inimest ja nende seisund on stabiilne. Haiglatest on välja kirjutatud 11 inimest. Surnud on 1 inimene. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi. nam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt. Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

Kas koroonaviirus levib ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige rohkem nakkust saadakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad maanduvad teise inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silmadele. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu. Nakkuse võib saada näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmete kohaselt ei ole praegu piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et viirus võib levida ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumise toimumiseks oluline ka sisse hingatav viirusosakeste hulk. Et saada vajalik kogus, peab olema ikkagi haigega lähikontaktis või viibima haigega koos väikeses suletud ruumis. Ent kogus, mis võiks kanduda ventilatsiooni süsteemide kaudu naabritelt teise isikuni, ei ole tavaolukorras piisav nakatumiseks.

Samas on alati oluline tagada piisav ruumide õhuvahetus, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui tervete inimeste ruumides. Selleks soovitame:

• Tuulutada regulaarselt oma eluruume
• Tagada avalikes ruumides ööpäevaringselt hea õhuvahetus, mis ei laseks viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid nende hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Lähtuvalt eelmisel nädalal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringust on kolme tunni möödudes SARS-CoV-2 viirusosakestest alles kuuendik.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole. Kas teine abikaasa võib siis tööle ikka minna või peab nüüd koju jääma?

Võimalusel peaks abikaasa jääma 14 päevaks koju.

Kui töökaaslasel testiti koroonaviirus, kas nüüd olengi minagi haige ja mis nüüd teha?

Kui töökaaslasel tuvastati koroonaviirus, siis on soovitus ka teil püsida 14 päeva kodus.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad sümptomid (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui tehase töötajal ilmnevad sümptomid (koha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale respiratoorsele nakkusele sh koroonaviirusele, siis peaks ta jääma viivitamatult koju ning võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajadusel testimise.

Teised töökollektiivi liikmed peaksid jälgima oma tervist ning sümptomite ilmnemisel samuti jääma koju ning kontakteeruma oma perearstiga. Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed jälgima hügieeninõudeid ning pesema sageli käsi.

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumisvabaduse piirangut rikub ja selle piirangu ajal ringi liigub?

Ühiskonnaliikmetena peame me viiruse levikut tõkestama ning seda saab teha ainult üheskoos. Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, ärme lähe tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kuid ta arvab, et ei pea kodus end ravima, siis me saame tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsus ning just sel põhjusel on oluline viiruse levikut tõkestada. Südametunnistus on parim sunnimeede. Kui see ei toimi, siis tuleb teadvustada, et eriolukorra juhi antud korralduse rikkumine on seaduse mõistes haldusrikkumine. Sama korraldus, millega kodus püsimise kohustus Eesti riigis kehtestati, näeb selle eiramise korral ette sunniraha 2000 eurot. Politsei loodab, et inimesed, kes Eestisse sisenevad, mõistavad kohustust kodus olla ning suhtuvad sellesse vastutustundlikult.

Politsei ja Piirivalveamet (PPA) saab teha kodus püsimise kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab PPA nõude täitmist kontrollida tavapärase töö, nt liiklusjärelevalve käigus.

Kui inimene saabus Eestisse 17. märtsil, siis kas isolatsioonis viibimise ajal tohib ta käia näiteks jalutamas terviserajal?

Kodus püsima pidav isik ei tohi kokku puutuda teiste inimestega, seega rahvarohkel terviserajal nakatunud inimene jalutama ei peaks. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kes väljastab Soome tööandajale esitamiseks karantiinitõendi?

Meil ei ole kehtestatud karantiini ja selliseid tõendeid ei väljastata. Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe või hoolduslehe, kui peab hooldama haigestunud lähedast.

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud välismaal või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Töötajatel võiks võimaldada viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht. Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja haigekassa (alates 9. päevast) inimesele töövõimetushüvitist.

Juhul kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt. Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab tööandja tõendi ja esitab dokumendid Haigekassasse.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab Haigekassa Euroopa Liidus tehtud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras. Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid või kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja vastaval kokkuleppel koju jääda või kaugtööd teha.

Inimene tuli reisilt, püsib kodus, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. Mida teha?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud.

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Juhul kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindasid puhastada. Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 kraadi ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastased lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad COVID-19 saastusest.

Kas välismaalt võib postipakke tellida, või saan niimoodi nakkuse?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Testimine viiruse suhtes

Kuidas, keda ja miks testitakse COVID-19 suhtes?

• Testitakse haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi.
• Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.
• Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.
• Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.
• Ennekõike testitakse vanemaealisi ja kroonilisi haigeid sõltumata konkreetsest vanusest.
• Testitakse mis tahes vanuses inimesi, kui selleks on meditsiiniline näidustus.
• Perearstide ja terviseameti koostöös kokkulepitud juhised on abiks arstile ning juhise kõiki soovitusi tuleb vaadata koosmõjus. Inimese määratlemine riskirühmadesse ja otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, seda ei saa teha ega pea tegema inimene ise.
• Testitakse ka kõiki viirushaiguse sümptomitega haiglaravil viibivaid haigeid.
• Samuti testitakse juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, sotsiaaltöötajaid, PPA, päästeameti töötajaid ning teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise põhimõtete järgimine on praeguses kriisis vajalik nii isikukaitsevahendite, laborivahendite kui ka tervishoiutöötajate ratsionaalseks kasutamiseks olukorras, kus tõsised tarnehäired on reaalsus. Peame tervishoiusüsteemi toimimise tagama ka pikemas perspektiivis ega tohi tekitada olukorda, kus kõik maskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonideks.

Testimise korraldus on praegu muutumas, anname selle kohta infot järk-järgult. Samuti vaadatakse olukorra muutumisel vajadusel üle arstidele antud juhiseid.

Haigestumisel või mistahes muu tervisemure korral inimese jaoks esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Kuidas näevad välja regionaalsed testimiskohad ja kus need asuvad?

Hetkel on kaheksas Eesti linnas avatud perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. Sõidukist testimise (drive-in) põhimõttel tegutsevad proovivõtukohad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut. Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi – nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks. Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida kokkupuuteid teiste inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Mis on koroonaviiruse kiirtest? Miks neid Eestis ei kasutata?

Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.

Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

• Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
• Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
• Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid
• Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
• Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

Kui perearst on teile andnud digitaalse saatekirja testimiseks, siis oodake, kuni teile helistatakse testimiskeskusest ning lepitakse kokku täpne testimise aeg ja koht. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku. Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

Kõige olulisemad sammud, kui olete haigestunud:

• Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
• Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
• Veendu, et perearstil on sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik ühendust võtta.
• Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.
• Kui sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoniteel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.
• Pärast prooviandmist oota vastust, püsi kodus, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
• Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Lisainfo: https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/.

Kes on pädev otsustama COVID-19 proovi tegemise või sellest keeldumise üle? Helistaja väitel olla tema perearst talle öelnud, et tema ei ole saa proovi võtmise üle otsustada.

Proovi võtmine toimub arstliku otsuse alusel, seega otsustab perearst proovivõtmise vajalikkuse. Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Inimesel on kohustus teavitada tervishoiutöötajat teavitada välismaalt tulekust ning COVID-19 nakatunuga võimalikust kokkupuutest.

Miks pandi Kuressaare testimispunkt kinni ja nüüd jälle avati?

Arvestades eriolukorda oleks Kuressaare haigla pidanud teavitama Terviseametit testimispunkti avamisest, sest Kuressaare haigla on üks oluline osa Eesti tervishoiusüsteemist ning abi vajaduse teave liigub läbi Häirekeskuse. Teiste osapoolte teavitamata jätmine tekitas probleeme info liikumises inimeste, häirekeskuse ja teiste tervishoiusüsteemi osaliste vahel.

Tänasel tervishoiu valmisoleku tasemel on ülioluline tegevuste koordineeritus ja eelteavituse toimimine. Terviseameti esindajad on haiglaga neil teemadel rääkinud ja usuvad, et koostöö ja infovahetus sujub edaspidi hästi.

Kui apteeker on välismaalt tulnud ja tugevate haigusümptomitega, siis kuidas töötajat saab testi järjekorda panna, et kaitsta teisi töötajaid ja külastajaid?

Välismaalt tulnud haigussümptomitega inimene peab koju jääma. Tervishoiutöötajate testimise süsteem on hetkel väljatöötamisel.

Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Äkki olen juba kergelt läbi põdenud ja nüüd olen teistele ohtlik? Kui ei ole võimalik testida, siis miks?

Hetkel ei ole võimalik tasulist testi teha, valitsus on nii otsustanud, sest testikomplektid võivad ühel hetkel otsa saada. Ilma haigustunnusteta inimeste testimist lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne, ei peeta üldiselt otstarbekaks, kuna arvestama peab, et negatiivne tulemus näitab olukorda vaid antud ajahetkel, annaks inimesele nö võltsturvatunde ega pruugi välistada nakatumist. Sellist juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nn eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele. Keskendutakse edaspidi elutähtsate teenuste tagamiseks riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele. Inimene loetakse nakkusohtlikuks 14 päeva alates haigussümptomite ilmnemisest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskigrupiinimesele COVID-19 testi tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning talle on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka COVID-19 sümptomid?

Jah.

Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes, kuhu töötaja naaseb, on sadu töötajaid. Mida teha?

Tööandja ei saa nõuda testimist. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist edasi 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole SARS-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Kas COVID-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

Ei tühista.

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel.

Isikukaitsevahendid – maskid jms

Kas maski kandmine kaitseb koroonaviirusesse nakatumise eest?

Tavainimesel ei ole mõtet koroonaviirusesse nakatumise ennetamiseks maski kanda. Sedasi ei jätku neid inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Parim kaitse viiruse eest on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib maski kandmisest abi olla, kuid see piirab eelkõige nakkuse levikut nakatunud inimestelt teistele.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Kui puutud lähedalt kokku haigusnähtudega inimesega (nt ühe meetri kauguselt ja vähemalt 15 minuti jooksul), tuleks kasutada vastava kaitsetasemega (FFP3) respiraatorit.

Respiraatori asemel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask muutub niiskeks, siis selle kaitsevõime langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil, kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades, puhasta koju naastes ka telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja pese seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikutel ja viirusel edasi levida. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel ei ole võimalik kodus püsida, peaksid hoidma teistega kahemeetrist vahet. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

• isikukaitsevahendid – maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
• meditsiinilised kaitsemaskid – maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Haigusnähtudeta inimesel ei ole viiruse ennetamiseks mõtet kaitsemaski kanda, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse. Lisaks ei jätku siis maske inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad, näiteks piiril, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku paljude inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud. Ka seal ei ole maski kandmine tegelikult põhjendatud, sest kokkupuude kestab väga lühikest aega.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Meditsiiniline mask võib mõningasel määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendab nakatumise riski mitmeid kordi.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Maski eemaldades on oluline jälgida oma käte hügieeni, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist tuleb pesta käsi. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted liigitatakse meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli suu ja nina katmiseks?

Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis võivad hingamisteedesse sattudes haigust raskendada.

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigusnähtude tekkimist ning arstiga konsulteerimist.

Toidu ja ravimite muretsemiseks tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt või kasutada kojukandeteenuseid.

Milliste põhimõtete alusel ja millistele valdkondadele jagab riik isikukaitsevarustust?

Kõige tähtsam on kaitsta tervishoiutöötajaid. Oleme teinud kindlaks isikukaitsevahendite varud ja vajaduse nii tervishoiusektoris kui mujal. Mitu hanke- ja tarnelepingut on juba sõlmitud või ettevalmistamisel.

Terviseamet leiab, et terved inimesed ei peaks nakkuse ennetamiseks isikukaitsevahendeid kasutama. Neid tuleks hoida eeskätt meditsiinitöötajatele ja juba nakatunud inimestele, et kaitsta terveid inimesi.

Haiglate, kliinikute, apteekide töökorraldus

Kuidas on eriolukorras reguleeritud ravimite müük apteekidest? Kas on mingeid piiranguid?

Sotsiaalministri otsusel on ravimite kättesaadavuse tagamiseks vähendatud ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võib alates tänasest kirjutada krooniliste haiguste ravimeid välja kuni kaheks kuuks. Korduvretsepti puhul võib apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimeid võib ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

Need piirangud on tingitud asjaolust et Eesti Haigekassa andmeil on ravimite väljakirjutamine viimastel nädalatel kasvanud keskmiselt 40% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ning ravimite müük apteegis ligi 50%.

Ravimiameti hinnangul võib ravimite nõudluse suurenemine koostoimes teiste rahvusvahelises eriolukorras kehtestatud piirangutega põhjustada ravimite kättesaadavuse vähenemist. Kuigi praeguseks ei ole ravimiametile teatatud COVID-19 sümptomite leevendamiseks vajalike ravimite tarneraskustest, ei saa neid olukorra muutudes välistada. Seepärast on vähendatud ravimite väljakirjutamise ja väljastamise koguseid, et ennetada ravimite massilist kokkuostmist.

1. märtsist jõustusid järgmised muudatused:

• Tervishoiutöötajal on lubatud kirjutada ravimeid välja kuni kaheks kuuks;
• Apteegist võib väljastada ravimit ainult ühe korduvretsepti alusel ja kuni kaheks kuuks;
• Apteegist ravimit väljastades tuleb arvesse võtta varem välja ostetud ravimikoguseid ja väljastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks kaheks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul ravi lõpuni;
• Erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljastamata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravimi väljastamise põhjuse dokumenteerima;
• Käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

Ettepaneku ravimite väljakirjutamise ja apteegist väljastamise piirangute seadmiseks on teinud mitmed ravimivaldkonna organisatsoonid, nii ravimitootjate, hulgimüüjate, apteekide kui arstide esindajad. Kehtestatud piirangute rakendamise toetamiseks luuakse digiretsepti süsteemis korralduse täitmist hõlbustavad ja tagavad tehnilised lahendused.

Kas apteegid peavad eriolukorras oma tööd ümber korraldama?

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida standardseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust.

Terviseameti kodulehel on leitavad kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma. https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui patsientide kaitsmiseks: https://www.ravimiamet.ee/kkk-%E2%80%93-covid-19-ja-apteegid.

Kas apteegireform viiakse lõpuni, kui paljud kohad jäävad apteegita, kuidas ravimid kätte saadakse?

1. märtsi seisuga on Eestis 487 üldapteeki ja kaks e-apteeki. Kõigile nõuetele vastab 20. märtsi seisuga 239 apteeki ja 1 e-apteek. Enamik nõuetele mittevastavaid apteeke asub suurtes linnades, kus on olemas ka nõuetele vastavad apteegid. Ravimiametis on menetluses ka 155 tegevusloa taotlust apteegi avamiseks või olemasoleva apteegi nõuetele vastavusse viimiseks. Asulaid, kus ei ole praeguseks teada apteegiteenuse jätkumine, on kaks – Lihula ja Kohtla-Järve Oru linnaosa.

Lisaks, ravimite kättesaadavuse tagamiseks on seatud teatud ravimitele Eestist väljaveo keeld, et kindlustada ravimite olemasolu meie patsientide jaoks.

Samuti vähendati alates 19. märtsist ajutiselt ravimite kättesaadavuse tagamiseks ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võib alates 19. märtsist kirjutada krooniliste haiguste ravimeid välja kuni kaheks kuuks. Korduvretsepti puhul võib apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimeid võib ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

Kuidas on eriolukorras korraldatud hambaravi?

Seoses leviva koroonaviirusega on praeguses eriolukorras paljud hambaarstid peatanud plaanilise ravi. Ägeda hambahaiguse korral on vältimatu ravi inimetele siiski tagatud. Esmalt tuleks konsulteerida oma hambaarstiga, kes saab inimest nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid.

Ägeda hambahaiguse korral on võimalus pöörduda vältimatu hambaravi saamiseks kindlate kliinikute poole, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Isikukaitsevahendite kättesaadavusest tulenevalt võib teenuseosutajate nimekiri muutuda. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.

Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide poole, sest haigekassa hüvitab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuste eest ainult oma lepingupartneritele.

Kui mul ei ole ravikindlustust, siis kas pean ise tasuma oma ravi COVID-19 viiruse puhul?

Vältimatu abi tasus siiani ja tasub ka COVID-19 ravi puhul ravikindlustamata inimeste eest haigekassa ja ravi peab toimuma haiglas.

Kuhu pöörduda eriolukorra ajal psüühiliste pingete ja probleemide korral?

Abi ja nõuandeid leiab leheküljelt https://peaasi.ee/.

Psühholoogiline abi ja nõustamistelefon, lasteabiliin, ohvriabi

Kust saada kriisiolukorras psühholoogilist esmaabi ja tuge läbipõlemise vastu?

Lisaks infole eriolukorra mõjude kohta erinevatel elualadel pakub kriisiinfotelefon 1247 ka psühholoogilist esmaabi. Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saab nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile, kõne on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab pöörduda abi saamiseks ka palunabi.ee lehele, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu. Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäevaringselt ja kolmes keeles. Ööpäevaringne kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel jõuda neile vajaliku abini. Näiteks saavad kannatanud politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393.

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste teemadel nõuannet.

Pöördujale antakse nõu, jagatakse informatsiooni ning vajadusel edastatakse saabunud informatsioon vajalikele spetsialistidele. Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga.

Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördmisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele.

Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle Eesti, Kõne telefonile 116 111 on helistajale tasuta ning mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Kui helistada ei soovita, saab nõuannet küsida ka interneti teel, kasutades selleks kas e-kirja või online nõustamise võimalust kodulehelt “Küsi abi” alt.

Lasteabitelefon on leitav ka Facebookist ja nutiseadmetest äpp-ina, kasutades mõlemas otsingu sõna „Lasteabi“. Kõik pöördumised salvestatakse. Online nõustamist on võimalik saada aadressil www.lasteabi.ee, „Küsi abi“, e-post: info@lasteabi.ee, Facebooki leht ja äpp otsisõnaga „Lasteabi“.

Põhivajadused – toit, side, küte, elekter, kütus, sularaha

Kas Eestis on tagatud piisav toiduvaru? Kas toit saab poodidest otsa?

Jah, toiduvaru on tagatud. Toidupoed jäävad avatuks. Riik tagab vajadusel täiendava toiduvaru kogu Eestile. Toiduvaru hoidjad on Maaeluministeeriumile kinnitanud, et kokkulepitud laoseisud on tagatud.

Üldiselt on kaupluste ladudes vähemalt kuu varu. Kui mõni toidugrupp on poest otsas, siis seda vaid ajutiselt, ja kaupa tuuakse uuesti poelettidele paari päeva jooksul. Alustatud on konsultatsioone erinevate toiduvarustuskindluse tagamisega seotud liitudega, et tarned ei katkeks. Hetkel ei ole teadaolevalt ükski toidutootja ega -töötleja oma tegevust peatanud, seega toiduvarustuskindlus on tagatud ja toidutootmine isevarustatuse tagamiseks toimib.

Kas ma peaksin endale teatud toidu- ja esmatarvete varu koguma?

Poed on öelnud, et kaubad otsa ei saa, tarneahelad toimivad ja kaupadega varustamine jätkub. Praeguse eriolukorra kehtestamise eesmärk on eelkõige see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku. Seepärast võiksite perele koju varuda toiduaineid kaheks nädalaks, et vähendada poeskäikude sagedust ja vältida liigseid kokkupuuteid inimestega.

• Üldised soovitused:
• Hoia kodus toitu, mida su pere sööb.
• Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
• Võimalusel hoidu koju varumast toitu, mis tekitavad janu.
• Võimalusel hoida kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms). Loe lisaks: http://www.kriis.ee –> peatükist Kriisiolukordadeks valmistumine koos pere ja kogukonnaga. Lisaks lae alla mobiilirakendus „Ole valmis!“ ning tutvu selles toodud soovitustega.

Kas sideteenused (telefon, internet) jätkuvad?

Täna ei ole ühtegi indikatsiooni, et tekiks häireid telefoni- või internetiühenduse teenustes.

Kas elekter ja soojus jõuab inimesteni?

Täna ei ole ette näha probleeme inimeste varustamisel elektri ja soojaga.

Kas kütust jätkub?

Hetkel kütuse tarneahelad toimivad, ettevõtetel on ka endal tagavara. Lisaks on riigil 90 päeva bensiini ja diisli varu.

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Viimastel päevadel on olnud hetki, kus sularaha väljavõtmine automaadist on ajutiselt kasvanud. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaadid tõrgeteta täita ja seda ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid täiendava sularaha saamiseks.

Kas peaksin sularaha välja võtma?

Selleks ei ole põhjust. Koroonaviiruse leviku valguses soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on tõstnud viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.

Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui inimesed on kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

Ühistransport

Kuidas liigelda? Kas on ohutu kasutada ühissõidukit?

Kui võimalik, väldi ühissõidukitega liikumist ja püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kuidas peaksin ühissõidukis käituma?

Ühissõidukis hoia nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

• Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
• Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
• Ära puuduta enda nägu.
• Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
• Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Kas ka ühissõidukis kehtib kahe meetri ja kahe inimese reegel?

Kui võimalik, hoidu ühissõidukis teistest sõitjatest eemale. Kuigi piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist, ei ole ühissõidukis alati võimalik kahe meetri ja kahe inimese reeglit mõistlikult rakendada.

Ilmad on juba ilusad, nii et kaalu ka võimalust liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

Jah, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Kuidas saan arstile minna?

Enne arstile minekut kaalu, kas saaksid visiidi edasi lükata. Täpsemat nõu küsi telefoni teel perearstilt. Kui vajad erakorralist arstiabi, kutsu endale kiirabi.

Kui võimalik, vali arsti juurde minekuks liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega.

Kui oled vanemas eas inimene, kuulud koroonaviiruse riskirühma. Retseptiravimid palu apteegist tuua pereliikmel, ta vajab selleks Sinu isikukoodi. Leppige kokku, et pereliige desinfitseerib ravimi pakendi või kilekoti, millega ta asjad Sulle toob. Ravimi võib ta jätta Sulle näiteks ukse taha või postkasti, et minimeerida nakatumisohtu.

Mida teha, kui poodi saab minna ainult ühissõidukiga?

Võimaluse korral väldi ühissõidukitega liikumist. Näiteks tee endale hädavajalikest asjadest nimekiri ja palu need poest tuua lähikondsel, kellel on auto.

Kui ühissõiduki kasutamine on möödapääsmatu, hoia seal nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

• Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
• Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
• Ära puuduta enda nägu.
• Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
• Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Ühissõidukijuht köhis ja tundus haige. Kas peaksin muretsema?

Köhimine ja haiglane välimus ei pruugi tähendada, et ühissõidukijuht on koroonaviirusega nakatunud. Ettevaatusabinõuna

• hoidu võimaluse korral juhi lähedale minemast,
• ära puuduta käsipuud ega muid pindu,
• ära puuduta enda nägu,
• pärast sõitu pese või desinfitseeri enda käed.

Kui tõesti arvad, et bussijuht võib olla tõbine, teavita sellest telefoni teel ühistranspordifirmat. Tervisekontrolli vajava juhi väljaselgitamiseks on firmal vaja teada ühissõidukiliini ja kellaaega.

Kardan, et sõitjate vähesuse tõttu pannakse bussiliin kinni. Kuidas ma edaspidi liigelda saan?

Kuna inimesed liiguvad praegu vähem, vähendatakse tõenäoliselt ka ühissõidukite liikumise sagedust. Näiteks võib ühistranspordifirma sõitjate vähesuse tõttu taotleda Maanteeametilt veomahu vähendamist. Kui Maanteeamet taotluse rahuldab ja sõiduplaan muutub, antakse sellest meedias teada.

Kindlasti ei jäeta aga inimesi hätta ja tagatakse mõistlikud liikumisvõimalused. Selleks on Maanteeametil õigus sõlmida ühistranspordifirmadega eriolukorra ajaks avaliku teenindamise otselepingud. Nende alusel hüvitatakse firmadele kaasnevad kulutused.

Kas on kavas keelata taksoteenus?

Ei, sellist plaani ei ole. Kuna taksoga sõitja puutub kokku palju vähemate inimestega kui ühissõidukiga liikuja, on taksoteenus viiruste levimise ajal vajalik alternatiiv.

Taksoteenuse osutajad on teadlikud viiruse levimise viisidest ning on küllap enda töötajate kaitseks vajalikud abinõud kasutusele võtnud. Ka taksojuhi enda huvides on autot korrapäraselt desinfitseerida ja tuulutada.

Taksoveo korraldamisele võib piiranguid seada ka kohalik omavalitsus. Praegu ei ole aga teada, et ükski kohalik omavalitsus peaks seda vajalikuks.

Kuidas kaitstakse bussijuhi ja sõitjate tervist maakonnaliinidel?

Bussijuhtide tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku piiramiseks tuleb inimestel avaliku maakonnaliini bussi siseneda kas keskmisest või tagumisest uksest (sellise ukse olemasolu korral). Ühtlasi ei pea sõitja tuvastama sõiduõigust.

Kas rongid sõidavad tavapäraselt edasi?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab olukorrast lähtudes, kas reisirongide sõiduplaane on vaja muuta. Elroni rongide sisemust, eriti puutepindu, puhastatakse hoolikalt iga päev, et vähendada viiruste levikut. Sõiduplaanid ja teabe nende muudatuste kohta leiad Elroni veebisaidilt http://elron.ee ning ööpäevaringselt tasuta infotelefonilt 616 0245.

Kui bussides keelati piletimüük, mida pean tegema rongis, seal ju piletimüüja käib iga inimese juures?

Kõik Elroni klienditeenindajad kasutavad regulaarselt käte desinfitseerimisvahendit, et vältida piisknakkust ning selle võimalikku edasikandmist. Soovitame otsekontaktide vältimiseks pilet ette osta veebist. Rongist on võimalik Elroni sõidukaarti kasutades pilet soetada ka piletimasinast.

Millised on toimivad transpordiühendused Venemaaga – Peterburiga, Moskvaga. Kas käivad rongid, bussid?

Alatest 20. märtsist on Tallinn-Peterburi-Moskva rongi väljumised ajutiselt peatatud ning juba müüdud piletid ostetakse tagasi. Otsuse liiklus peatada tegi Venemaa Raudtee viiruse leviku tõkestamiseks ning reisijate ohutuse tagamiseks.

Eesti Raudtee palub pileti ostnud reisijatel võtta tagastussoovi korral ühendust piletimüügi eest vastutava ettevõtte Go Raili klienditeenindusega läbi järgmiste kontaktide: Tel +372 631 0044, e-mail: reisid@gorail.ee, www.gorail.ee.

MKMi andmetel on vedajad lõpetanud ka Venemaa suunaliste kaugbussiliinide teenindamise.

Kas Tallinn-Peterburi-Moskva rong sõidab?

Ei, koroonaviiruse levikuga seoses on alates 20. märtsist Tallinn-Peterburi-Moskva rongi väljumised ajutiselt peatatud ning juba müüdud piletid ostetakse tagasi. Otsuse liiklus peatada tegi Venemaa Raudtee viiruse leviku tõkestamiseks ning reisijate ohutuse tagamiseks.

Eesti Raudtee palub pileti ostnud reisijatel võtta tagastussoovi korral ühendust piletimüügi eest vastutava ettevõtte Go Raili klienditeenindusega läbi järgmiste kontaktide: Tel +372 631 0044, e-mail: reisid@gorail.ee, www.gorail.ee.

Liikumine saarte ja mandri vahel

Millised on liikumispiirangud Eesti mandriosa ja saarte vahel ja nende piirangute erisused?

Kaitsmaks saarte elanikke koroonaviiruse eest, kehtivad Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele nende endi soovil liikumispiirangud. Piirangute aluseks on eriolukorra juhi korraldus nr 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020004.

Ette on nähtud siiski mitmed erisused. Korralduse punktis 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:

• isik, kelle väljumine liikumispiiranguga territooriumilt on vajalik arsti või kiirabibrigaadi liikme otsusel;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes transpordib liikumispiiranguga territooriumile tooraineid ja kaupu;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes transpordib liikumispiiranguga territooriumilt kaupu, mis on toodetud liikumispiiranguga territooriumil;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes soovib siseneda oma liikumispiiranguga territooriumil asuvasse elukohta;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kellel on politseiametniku otsusega lubatud väljuda liikumispiiranguga territooriumilt või sinna siseneda;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes soovib siseneda liikumispiiranguga territooriumile, et osutada seal tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes transpordib liikumispiiranguga territooriumilt meditsiinilisi proove;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes soovib osaleda lähisugulase matustel;
• isik, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes on ühissõiduki juht ühistransporditeenuse osutamisel;
• isik, kelle elukoht on liikumispiiranguga territooriumil, kuid kelle töökoht on väljaspool liikumispiiranguga territooriumit, liikumiseks tööle ilma tagasipöördumise võimaluseta oma elukohta kuni liikumispiirangu kehtetuks tunnistamiseni;
• haigusnähtudeta isik, kelle elukoht on väljaspool liikumispiiranguga territooriumit, kuid kelle töökoht on liikumispiiranguga territooriumil, liikumiseks tööle ilma tagasipöördumise võimaluseta oma elukohta kuni liikumispiirangu kehtetuks tunnistamiseni.

Lähikontakti vältimiseks peavad reisijad jääma parvlaeva lahtisel autotekil autosse või bussi. Piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni, piirangute pikendamise vajadust hinnatakse iga kahe nädala järel. Kui inimene rikub liikumispiirangu reegleid, siis võib talle määrata sunniraha kuni 2000 eurot.

Kas saan saarelt ära tulla, kui mu püsielukoht/registreeritud elukoht on mandril?

Jah, kuid saarele te tagasi enam ei saa.

Kas saarelt saab ära tulla inimene, kelle elukoht pole mandril registreeritud, aga elab seal püsivalt?

Jah, võimalusel peaks tõestama püsiva elukoha olemasolu mandril.

Kuidas tõendada elamist saarel, kui pole sissekirjutust? Kellele ja mille alusel peab tõendama?

Saartele liikumist kontrollivad politseiametnikud rahvastikuregistri andmete alusel. Kui inimene kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab kontrollida ja vajadusel kaasajastada aadressil http://www.rahvastikuregister.ee/.

Kas saarelt saab edasi-tagasi mandrile tööle käia?

Ei. Edasi-tagasi liikuda ei saa. Saate kas liikuda ühe korra mandrile, või saarele. Edasi-tagasi saavad liikuda ainult elutähtsate valdkondade töötajad.

Mida teha, et saada eriluba saarelt lahkumiseks?

Erandid nähakse ette eesmärgiga võimaldada liikuda inimestel, kes aitavad lahendada COVID-19 haigust põhjustava viiruse puhanguga seotud olukorda. Samuti tagatakse kaupu ja toorainet transportivate inimeste liikumine ning ühistranspordi toimimine, et võimaldada majandusel jätkuda. Samuti pääsevad koju need, kelle elukoht on piirkonnas. Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile ppa@politsei.ee. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Kas on võimalik saada saarelt mandrile arsti juurde minekuks?

Jah, eriolukorra juhi korralduse § 2 lg 1 järgi isik, kelle väljumine liikumispiiranguga territooriumilt on vajalik arsti või kiirabibrigaadi liikme otsusel, võib saarelt lahkuda.

Kas on võimalik saada saarelt mandrile notari juurde minekuks?

Ei.

Kas saarlane tohib minna Tallinnasse järgi retseptiravimitele?

Erandjuhtudeks, milleks ei ole eraldi alust ette nähtud, on võimalik politseiametniku otsusega lubada isikul saarelt mandrile ja vastupidi liikuda. Tegemist on aga erandjuhtumitega, mille korral peab isik välja tooma erakorralisuse. Lubamine või mittelubamine ja erakorralisuse hindamine jääb politseiametniku otsustada. Retseptiravimeid saab välja osta ka keegi teine. Selleks tuleb anda ostjale kaasa retseptiravimi vajaja isikukood. Ravimite väljaostmiseks võib küsida abi ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes oskab antud olukorras nõu anda või retseptiravimi saarele toimetamise korraldada.

Kui on olukord, kus üks vanematest on lapsega saarel ja teine mandril, siis kuidas oleks kõige parem laps kätte saada?

Korraldus ei näe ette erisusi lapsele ehk ka lapsel on võimalus üks kord sõita koju olenevalt siis sellest, kas kodu on saarel või mandril.

Kas on võimalik saada saarelt Soome tööle, kui elukoht on registreeritud Soomes?

Jah, see on võimalik. Inimesel on võimalik lahkuda saarelt mandrile ja edasi Soome. Tagasi Eestisse saab samuti, kuid saarele teda enam ei lubata.

Kas erivajadusega täiskasvanud lapse (iseseisvalt ei saa hakkama) saab Saaremaa elanikust vanem kaasa võtta Saaremaale, kui laps on Tallinna sissekirjutusega? Kust saab sellekohase kinnituse, et sadamast üle lastakse?

Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.ee lehel.

Kinnituse saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile ppa@politsei.ee. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Kas Saaremaalt mandrile minnes peab mandril 2 nädalat kodus püsima?

Ei pea, kui ei ole koroonaviiruse haigega kokku puutunud. Kui on ükskõik millised haigusnähud (COVID-19, gripp, külmetus, kõhuviirus vms), siis tuleb püsida kodus ja ennast ravida olenemata sellest, kus viibitakse.

Kas on võimalik liikuda saarelt mandrile, kui on vaja kaupa vedada?

Jah, kui tegemist on ametliku kaubaveoga. Sõidukis peaks olema võimalikult vähe inimesi.

Kas Saaremaalt Hiiumaale sõites jään 14 päevaks karantiini?

Ei. 14-päevane kodus püsimise nõue kehtib vaid haigetele ja välismaalt tulnutele.

Kui inimesel on kaks elamist – üks saarel ja teine mandril, siis kas on võimalik minna saarele ja sinna jääda?

Jah.

Kui on kaks kodu, üks mandril, teine saartel (näiteks Tallinnas ja -Saaremaal). Sissekirjutuse muutmine ei ole kiiresti võimalik, kuna vajab KOVi kinnitust. Millised on võimalused siiski saarele pääseda ja millised on piirangud?

Saartele liikumist kontrollivad politseiametnikud rahvastikuregistri andmete alusel. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.eelehel. Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile ppa@politsei.ee. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Pere elab Tallinnas, ühel pereliikmel on sissekirjutus saare koju. Kas teistel pereliikmetel on lubatud temaga koos oma teise koju minna või on see välistatud?

Saartele liikumist kontrollivad politseiametnikud rahvastikuregistri andmete alusel. See nõue kehtib kõigi pereliikmete kohta, sest liikumispiirangu eesmärgiks on takistada viiruse levikut. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.ee lehel.

Infoliin andis teavet, et kõik praegu saarele minejad peavad seal 14 päevaks koju jääma. Kas see vastab tõele? Kui jah, kelle poole tuleb pöörduda, et tagada igapäevane toimetulek (toit, esmatarbekaupadega varustatus)? /…/

/…/ Inimene elab talus, lähima keskuseni ja kaupluseni 7 km, püsinaabreid ei ole.

See ei vasta tõele. Kui saarele saabunud inimesel puuduvad haigusnähud ja ta ei ole tulnud välismaalt, siis ei pea jääma 14 päevaks koju. Abi saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole.

Kas saarte liikumispiirangutega seoses on erisusi kaitseväelastele? Elukoht on registreeritud saarele ja lähen mandrile väeossa, kas pääsen pärast saarele tagasi?

Ei, korraldus ei tee erisusi kaitseväelastele. Saarelt saab lahkuda ning minna väeossa, kuid saarele tagasi ei lubata (Peaministri korraldus nr 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020004 § 2 lg 10).

Kas eriloa alusel võib Läti kodanik tööl käia Eesti saartel?

Eriõigus ei laiene saartel tööl käimiseks, sest alates 14. märtsist kehtib vabariigi valitsuskomisjoni korraldus, mis keelab suursaarte ja mandri vahelise liikumise. Üldpõhimõte on see, et lubatud on elutähtsa teenuse tagamisega seotud inimeste ja kaubavedude liikumine. Samuti on lubatud oma elukohta naasmine ehk Läti kodanik saab saarelt ära, aga tagasi siis enam mitte.

Kas näiteks mobiilsidefirmade esindajad saavad minna riket likvideerima Saaremaale (mobiilimasti tehniline remont)? Kas mobiiliside kvalifitseerub elutähtsaks teenuseks?

Jah, mobiilside kvalifitseerub elutähtsa teenusena. Valitsus otsustas saarte piirangu kehtestamisega, saartele võib liikuda inimene, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes soovib liikumispiiranguga territooriumil tagada sealse elutähtsa teenuse toimimine.

Elutähtsad teenused on:

• elektriga varustamine;
• maagaasiga varustamine;
• vedelkütusega varustamine;
• riigitee sõidetavuse tagamine;
• telefoniteenus;
• mobiiltelefoniteenus;
• andmesideteenus;
• elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine;
• vältimatu arstiabi;
• makseteenus;
• sularaharinglus;
• kaugküttega varustamine;
• kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
• veega varustamine ja kanalisatsioon.

Kas ja kuidas kontrollitakse saartele sisenemise keeldu isiklike veesõidukite korral ja väikesadamates, kus parvlaevaühendust ei toimu ning püsivat politseikontrolli ei ole?

Eesti merealal jälgib veesõidukite liikumist Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus, kellel on õigus veesõidukilt saada teavet selle liikumisest ja eesmärgist. Kui veesõidukil puudub raadiosaatja ja merevalvekeskusel ei ole võimalus sellega ühendust saada, siis võib merevalvekeskus suunata veesõiduki sihtsadamasse vastu politsei patrulli, kes täpsustab veesõiduki reisi asjaolusid. Lääne-Eesti saarestiku ümbruses patrullivad ka PPA laevad, millel on samuti õigus veesõidukeid peatada ja täpsustada reisi asjaolusid. Kalapüük (ja muud tööd) on merel lubatud. Näiteks kui kalur läheb merele ja tuleb samasse punkti tagasi, siis on see lubatud. Loodame siinkohal ka inimeste mõistvale suhtumisele piirangutesse.

Miks ei kehti piirang kõikide Eesti saarte puhul?

Piirangud on kehtestatud saartele, mille kohalik võim on seda ise soovinud.

Riigipiiri ületamine

Keda lubatakse üle piiri Eestisse?

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigusega või viisaga saab piiri ületada üksnes juhul, kui inimesel ei esine haigusnähte ja ta on:

• Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• inimene, kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga;
• inimene, kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid.

Erandina võib PPA lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel:

1. kellel ei esine haigusnähte ning kelle laps või vanem või abikaasa on Eesti kodanik või Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene. Muud seotud inimesed nagu näiteks vanaema, tädi või elukaaslane ei lähe erandi alla;
2. kellel ei esine haigusnähte ning kelle riiki lubamine on põhjendatud eritaotluse alusel, näiteks inimesed, kes teenindavad reisigruppe ja kes on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
3. inimesed, kellel on lubatud riigipiiri ületada eesmärgiga oma elukohariiki jõuda (transiit).

Vaata lähemalt valitsuse 15.03.2020 korraldusest nr 78 (https://www.riigiteataja.ee/akt/315032020001).

Kellele kehtib alates 17. märtsist Eestisse sisenemisel 14 kalendripäevaks liikumisvabaduse piirang?

Alates 17. märtsist riiki sisenenud kõik inimesed, kes ei kuulu erandite alla, peavad püsima kodus või majutuskohas. Elukohast võib lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

14 päeva piirang ei kehti haiguse tunnusteta Eestisse sisenejatele, kes on:

• Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja, nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased;
• vahetult kauba või tooraine transpordiga seotud inimesed;
• vahetult reisijateveoga seotud inimesed, sh rahvusvahelist ühistranspordivahendit teenindavad reisijateveo meeskonnaliikmed;
• reisigruppe teenindavad ja vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega seotud inimesed;
• tervishoiutöötajad või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutavad inimesed;
• isikud, kes läbivad Eestit, et jõuda oma koduriiki;
• inimesed, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda Eestist Lätti tööle ja koju või vastupidi. Alates 18. märtsist kehtima hakanud muudatusega vabanevad senisest kodus püsimise kohustusest.
• inimesed, kellele PPA on andnud eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda.

Mis on liikumispiirangu kinnitus?

Liikumispiirangu kinnitus on dokument, allkirjastatakse piiril ja sellega kinnitab inimene, et on teadlik eriolukorra juhi 16. märtsi 2020 korraldusega nr 32 kehtestatud liikumispiirangust ja kohustub viibima Eestisse saabumisest alates 14 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Inimene esitab isikuandmed, kontaktandmed ning elu- või püsiva viibimiskoha aadressi. Kui piiril antud elu- või viibimiskoha aadress kodus püsimise kohustuse ajal muutub, siis tuleb PPA-d sellest teavitada e-maili teel aadressil ppa@politsei.ee.

Piiril on antud allkiri liikumispiirangu kinnitusele, kuid inimene kuulub erandite gruppi või on hiljem kehtestatud korraldusega piirang ära kaotatud. Kuidas liikumispiirangu kohustusest pääseda?

Saatke enda ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber koos piirangu alt vabanemise lõpetamise põhjendusega aadressile info@politsei.ee.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui ma haige olen? Aga kui olen terve?

Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Piirikontrollis kontrollitakse reisidokumente, riiki sisenemise alust ning visuaalselt hinnatakse inimese tervislikku seisundit. Kõik inimesed, kes Eestisse sisenevad, peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

Mis ajast piirangud kehtima hakkavad? Kui kaua need kehtivad?

Piirangud riigipiiril hakkavad kehtima 17. märtsist. Piirang kehtib kuni selle muutmiseni. Piirangu vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala tagant.

Mis saab siis, kui inimesel õnnestub riiki pääseda ilma piiril kontrollimiseta? Mis saab siis, kui tal esinevad koroonaviiruse tunnused?

Piirikontrolli taastamine tähendab, et praegust Eesti-Läti piiri, kus on vaba liikumine, ei tohi ületada väljaspool ajutisi piiripunkte. Ebaseadusliku piiri ületamise korral võib ka Eesti kodanikule sel juhul määrata karistuse ning välismaalase puhul kaasneb karistusega ka väljasaatmine. Seaduslikku tagajärge ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.

Kuidas politsei liikumisvabaduse piirangu täitmist kontrollib? Kuidas ta teab, et ma seda rikun?

Eeldame, et Eesti elanikud käituvad seaduskuulekalt ja vastutustundlikult ning täidavad valitsuse poolt antud korraldusi. Politsei kontrollib piirangu täitmist pisteliselt.

Kuidas takistada 14-aastase poisi kodust lahkumist, kuigi talle on antud suunis kodus püsida. Kutsuda politsei?

Lapsevanem või hooldaja peaks lastele selgitama, miks on praegusel ajal oluline kodus püsida isegi siis, kui keegi pereliikmetest haige ei ole. Kui laps ei ole haige, siis tohib ta koeraga jalutama või metsa alla jooksma ikka minna, kuid vanaemale külla minna või suure hulga sõpradega koguneda pole lubatud. Me ei soovi, et haigus laialt levima hakkaks ning saame seda teha ainult siis, kui me kõik vastutustundlikult käitume.

Erinevaid käitumisjuhiseid ja nõuandeid stressiga toimetulekuks leiab: http://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised

Kui lapsega on midagi juhtunud või ta on kadunud, tuleb teavitada politseid.

Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et peab olema pidevalt oma majas või korteris ja välja ei tohi üldse minna?

Kodus püsimine tähendab kõigi vältimatute käikude ärajätmist ning tõesti oma elukohas püsimist. Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rahvarohkel metsarajal vms kohas.

NB! Kui inimesel tekkivad haigustunnused, siis tuleb kodus püsida kuni täieliku tervenemiseni, mil inimene pole enam nakkusohtlik.

Miks on kodus püsimine vajalik?

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja mida vähem on sotsiaalseid kontakte, seda väiksem on nakkusoht. Periood on 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigussümptomid avalduma. Kui see juhtub, siis tuleb kodus püsida kuni tervenemiseni või tervise halvenemisel kutsuda endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt, kuid ohustatud on vanemaealised ja nõrgema immuunsussüsteemiga inimesed, kelle haigusnähud võivad areneda raskeks kopsupõletikuks. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kuidas peavad käituma liikumisvabaduse piirangu saanud inimesega üheskoos elavad või kokku puutuvad inimesed?

14-päevaks kodusele režiimile määratud inimene võiks end igaks juhuks lähedastest eemale hoida, et enda teadmata nakkust mitte edasi levitada. Kui see pole võimalik, siis peaks ka temaga koos elavad või kokku puutuvad inimesed tervest mõistusest lähtudes püüdma hoida sotsiaalsed kontaktid minimaalsed.

Kui kauaks kehtestatakse inimestele liikumisvabaduse piiranguid?

Liikumisvabaduse piirang määratakse Eestisse sisenevatele inimestele ja see kestab 14 päeva kuni selle korralduse muutmiseni. Piirangu määramise vajalikkust hinnatakse jooksvalt aeg-ajalt üle.

Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

Nii välis- kui ka sisepiiri ületamisel (välispiir on meil Venemaaga, sisepiirid on ELi riikidega) on kohustus kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti. Piiri ületamiseks peab kaasas olema ka reisidokument (välispiiri ületamisel Eesti kodaniku puhul Eesti kodaniku pass, sisepiiri ületamisel kas pass või ID-kaart).

Kas piiril toimub kontroll?

Jah, toimub piirikontroll. Piirikontroll toimub sarnaselt seni toimunuga nii välispiiril (maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga), kuid seoses eriolukorraga ka alates 17. märtsist.2020 sisepiiril (maismaapiir Eesti-Läti, samuti õhupiir ja merepiir teiste liikmesriikidega).

Kui piiril antud elu- või viibimiskoha aadress karantiini ajal muutub, siis tuleb PPA-d sellest teavitada e-maili teel aadressile ppa@politsei.ee

Kas Eestist Lätti või Lätist Eestisse piiri tohib ületada igal pool (läbi metsa jne)?

Ei, alates 17. märtsist.2020 on sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll ning Eestist Lätti ja Lätist Eestisse tohib siseneda ainult ajutiste piiripunktide kaudu. Sisepiiri ületamine väljaspool piiripunkte on käsitletav ebaseadusliku piiriületusena ning on karistatav. Sisepiiri piiripunktide loetelu on leitav: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Milliseid andmeid ja miks minu käest Eestisse sisenedes piiril küsitakse?

Piiripunktis tuvastatakse isik, kontrollitakse reisidokumente, inimest küsitletakse sh võimalike haigussümptomite kohta ja inimene annab kinnituse, et on teadlik viiruse tõkestamiseks kehtestatud tingimustest, sh kohustusest püsida 14 päeva kodus. Liikumispiirangu kinnituse peavad allkirjastama inimesed, kes ei kuulu erandite hulka.

Millisteks piiranguteks ma pean olema valmis piiri ületamisel?

Nii sisepiiri (nt piir Lätiga) kui välispiiri (nt piir Venemaaga) kaudu Eestisse sisenemisel pead olema valmis järgmisteks piiranguteks: Eestisse sisenedes pead olema valmis piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.

Arvestama pead, et Eestisse lubatakse:

• Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased.
• Ilma haiguse tunnusteta isikud, kes elavad Eestis ja töötavad Lätis ja vastupidi. Neil on võimalik piiri ületada ilma 14 kalendripäeva pikkuse kohustusliku liikumisvabaduse piirangu perioodita (täpsem info https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord).
• Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik.
• Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.
• Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte.
• Teistel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.

Piirikontrolli puhul kontrollitakse inimeste reisidokumente ja samuti haigusnähtude esinemist. Riigipiiri ületamise ajutine piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni ning selle vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Lisaks tea, et piirangute kehtimise ajal tohib sisepiiri ületada ainult selleks ettenähtud kohas ehk ajutiste piiripunktide kaudu. Sisepiiri piiripunktide loetelu on leitav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/115032020001.

Millisteks piiranguteks ma pean olema valmis välispiiri ületamisel (Välispiir on Eesti riigipiiri osa, mis ei ole sisepiir. Näiteks Eestis on välispiir Eesti ja Venemaa vahel)?

Piiri ületamisel võib minna tavapärasest veidi kauem.

Kas mõned välispiiri piiripunktid võidakse mõneks ajaks sulgeda?

Hetkel sellist otsust ei ole langetatud, kuid vajadusel võidakse mõned välispiiri piiripunktid sulgeda või piirata inimeste piiriületamist. Vastava otsuse puhul kindlasti informeeritakse ka laiemat avalikkust.

Asjakohast infot leiab PPA veebilehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Mis kell Narva piir igapäevaselt suletakse?

Narvas asuv nn Narva maantee piiripunkt töötab 24 tundi iga päev.

Lisainfo piiripunktide töökorralduse osas: https://www.politsei.ee/et/kordonid-ja-piiripunktid.

Ostsin naaberriigist kutsika, kas on võimalik, et koera müüja tooks kutsika naaberriigi piiripunkti ja ma ise tulen Eesti piirile vastu?

Ei, PPA ametnikud ei käi naaberriigi piiripunktides ja ei too kutsikaid (ega teisi lemmikloomi) Eestisse. Ostetud lemmikloomade Eestisse toomiseks tuleb leida muu lahendus või oodata piirangute lõppemist.

PPA ei tee takistusi isikutele riigist väljumisel (v.a. juhul kui te olete eelneva 14 päeva jooksul saabunud Eestisse ja teile on kehtestatud 14 päevaks liikumisvabaduse piirang).

Teise riiki sisenemisel (lemmiklooma äratoomisel) peavad Eesti kodanikud arvestama hetkel kehtivate erinevate piirangutega ja vajadusel ise kontakteeruma teise riigi piirivalveasutustega ja taotlema endale eriloa riiki sisenemiseks. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ei väljasta lube teistesse riikidesse sisenemiseks.

Täiendavat infot riikide sisenemistingimuste kohta ja erilubade taotlemise kohta võib küsida ka välisriigi saatkondadest/välisesindustest.

Kui koera / kassi / muu looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta eelnevalt taotlema endale eriloa, rohkem infot leiab PPA välisveebist: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Kui kaua eriolukorra piirangud kestavad?

Eriolukord kehtib tänase seisuga 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Piirangute kestvuse aeg sõltub olukorrast. Olukorra stabiliseerudes (viiruse leviku kontrolli alla saamisel) võidakse piirangud lõpetada. Piirangute kehtestamisest ja lõpetamisest teavitatakse.

Reisimine Eestist välismaale

Kas ma tohin piiri ületada?

Praegu ei ole Eestist väljumist piiratud. Eesti riik ei soovita välismaale reisida, aga see pole keelatud. Kaalu kindlasti, kas reis on hädavajalik. Turismireisid ei ole mõistlikud. Jää koju, sest teise riiki minnes võid jääda karantiini ja koju pääsemine on väga raske või isegi võimatu.

Koroonaviiruse leviku piiramiseks võivad riigid ootamatult muuta riiki sisenemise või seal liikumise tingimusi.

Kas bussis ja lennukis on ka nakkusohtu?

Bussi ja lennukiga reisides oled sa mitu tundi võõraste inimestega ühes ruumis. Nii on piisknakkusel väga lihtne levida.

Kui Eesti kodanik tuleb välismaalt töölt, peab ta praeguste juhiste järgi koju jääma. Kas PPA takistab teda, kui ta soovib 14 päeva jooksul riigist lahkuda? Mille alusel ta seda teeb?

Kui inimene on tulnud välismaalt töölt, siis on ta kohustatud koju jääma:

• Valitsuskomisjoni korraldusel peavad Eestisse tulnud inimesed jääma 14 päevaks koju.
• Kui Eesti inimene läheb praegu välismaale ja tuleb kas või samal päeval tagasi, siis peab ka tema 14 päeva kodus olema.
• 14 päeva ei pea kodus püsima Eesti inimesed, kes Lätis töötavad ja vastupidi. Vaata täpsemalt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.
• Kodus püsimise kohustus tähendab, et inimene peab olema 14 päeva oma elukohas või välismaalase puhul näiteks hotellis ning võimalusel vältima sotsiaalseid kontakte.
• Kes kohustust ei täida, sellele on võimalik määrata sunniraha, aga me loodame, et inimesed mõistavad meid.
• Liikumispiirang on vajalik, sest siis ei levi nakkus nii hõlpsasti.

Eriolukorra juhi korraldus kojujäämise nõude kohta on siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/318032020006.

Kas ma võin bussiga välismaale sõita, kui vaja?

Kui võimalik, siis ära tee seda. Kui välismaale minek on hädavajalik, siis arvesta, et viibid bussis mitu tundi koos võõraste inimestega, mis tähendab, et piisknakkusel on lihtne õhu kaudu levida. Alates 17. märtsist Eestisse tagasi tulles peavad aga kõik inimesed 14 päeva kodus püsima.

Neil, kel on soov või vajadus Eestisse tagasi tulla, soovitame seda teha kiiresti. Hiljem ei pruugi see enam võimalik olla, sest olukord muutub kiiresti.

Kui oled kindel, et saad kriisi ajal välismaal hakkama, siis järgi kohalike võimude juhiseid. Pane kindlasti tähele oma viisa või muu loa kehtivusaega.

Kui asukohariik on piirid sulgenud või kui transport ei toimi, võta ühendust välisministeeriumiga e-posti aadressil konsul@mfa.ee (lisa isikuandmed ja kirjelda probleemi) või Eesti saatkonnaga, et saaksime sind edasi juhendada.

Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga kontrolli alati vedajalt üle, kas Sind huvitav laevaliin on käigus.

Alates 17. märtsist kehtib sadamas piirikontroll, nii et võta kindlasti reisidokument kaasa. Riiki sisenemisel kehtivad piirangud.

Kas ma saan minna Eestist Venemaale pärast 18. märtsi?

Alates 18. märtsist kell 00.00 on Venemaa piir teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele suletud. Piiri võivad ületada ainult järgmised haigusnähtudeta isikud:

• Venemaal resideeruvad diplomaatiliste esinduste töötajad ja nende pereliikmed;
• veokijuhid rahvusvahelistel vedudel;
• lennukite ja laevade meeskonnaliikmed;
• rongitöötajad rahvusvahelistel raudteevedudel;
• ametlike delegatsioonide liikmed;
• isikud, kellele on väljastatud diplomaatiline või teenistusviisa või siis tavaviisa seoses lähisugulase surmaga;
• isikud, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis;
• isikud, kes siirduvad lennujaamadest transiidiga järgmisse riiki – nõutav on jätkulennu olemasolu. Lennujaama transiittsoonist ei lubata välja ka viisaga, et näiteks maad mööda Eestisse jõuda.

Halli passi omanikud tavakorras üle Vene piiri ei saa, v.a. lähisugulase matusele minekuks, mida tuleb dokumentidega tõendada. Vene Välisministeerium on eraldi rõhutanud, et kõigil Vene kodanikel on õigus Venemaale tagasi pöörduda.

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab täiendavat teavet Vene Välisministeeriumi infoliinidelt: +7(495) 587 88 60, +7(499) 244 19 77, +7 (499) 244 19 88, +7(499) 244 28 47.

Kuidas toimub reisimine Soome ja seal tööl käimine?

Seoses piirikontrolliga alates 19. märtsist on muutunud Soome sisenemise tingimused, aga kõik need, kellel on Soomes elamisõigus, saavad jätkuvalt riiki siseneda.

Transiit läbi Soome on lubatud rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest. Näiteks Vantaa lennujaamast või Turu sadamast võib igaüks minna vabalt Helsingisse sadamasse, et jõuda Tallinna laevale. Mingeid lisadokumente, näiteks laevapiletit ei nõuta. Piiriületusel kontrollitakse andmeid infosüsteemidest (piirikontrolli infosüsteem ja rahvastikuregister), et vajalikke seoseid tuvastada.

Läbi Soome koju. Praeguste andmete järgi saavad kaugemalt tulevad Eesti kodanikud ja alalised elanikud tulla Soome kaudu koju tagasi ka pärast 22. märtsi. Lisadokumente Soomes ei nõuta, aga reisi alguskohas peaksid olema valmis näitama lennufirmale tõendit (näiteks laevapiletit) selle kohta, et reisi lõpp-punkt on Eesti. Soome kehtestab riiki sisenemise nõuded, piirangud ja erisused ise.

Piiriületuse kohta saad teavet Soome piirivalve veebilehelt: https://www.raja.fi/ajankohtaista/ohjeet_rajanylitykseen.

Reisimine Eestisse – Eesti kodanikud ja elanikud

Olen reisil ja tahan koju tagasi tulla, aga ei ole veel võimalust leidnud. Mida ma tegema pean?

Veel on üksikuid võimalusi regulaarlendudega Eestisse jõuda. Proovi kõigepealt kasutada olemasolevaid transpordivõimalusi. Arvesta ühtlasi, et riikide kehtestatud meetmed võivad ootamatult rangemaks muutuda ja liikumisvõimalused ammenduvad.

Eestisse naasmise võimaluste leidmiseks pöördu näiteks reisifirmade poole:

• Estravel: estravel@estravel.ee tel: +372 6 266 266
• Baltic Tours: klienditeenindus@baltictours.ee
• CWT Estonia: city-ee@mycwt.com
• Go Travel: ariklient@gotravel.ee
• Reisibüroo Atlas: tartu@atlas.ee
• WRIS: tellimus@wris.ee
• Reisiekspert: ebyroo@reisiekspert.ee

Kui Sa ka reisifirma abiga võimalust ei leia, võta palun ühendust välisministeeriumiga numbril +372 5301 9999.

Olen reisil ja tahan koju tagasi tulla, aga ei ole veel võimalust leidnud. Kuulsin, et mõned hädasolijad on erilennukitega tagasi toodud. Tahaksin selliste võimaluste kohta rohkem teada saada?

Erilende korraldatakse vaid erandjuhtudel ja väga piiratud sihtkohtadesse, kust naasmiseks enam muid võimalusi ei ole. Palun arvesta, et erilennud ei ole tasuta. Lennupileti hind sõltub lennu täituvusest. Kui erilend toimub ja eriti kui selle korraldaja on mõni teine riik, siis:

• erilennule pääsevad reeglina eelisjärjekorras korraldajariigi kodanikud;
• eelistatakse neid, kes vajavad abi teistest enam: näiteks lastega pered, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed;
• kõige väiksem tõenäosus on lennule pääseda tudengitel, lennu lähteriigis töötavatel inimestel ja perele või tuttavatele külla läinud inimestel, see tähendab nendel, kes ei ole riigis turismi eesmärgil.

Erilendude kohta saab teavet välisministeeriumi Facebooki lehelt, samuti kohaliku või lähima Eesti saatkonna Facebooki lehelt.

Sain lennupiletid tagasi Eestisse. Millega peaksin arvestama praegu Eestisse reisides? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

Soovitame varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas pardale registreerida. Kui tekib tõrkeid, helistage OTSEKOHE välisministeeriumisse numbril +372 5301 9999. Mida rohkem aega jääb lennu väljumiseni, seda kindlamini saame selle õigeaegselt lahendada.

Transiit läbi Tai – millega arvestada?

Kõigilt Taisse sisenejatelt, sealhulgas transiitreisijatelt võidakse küsida vähem kui 72 tundi tagasi väljastatud tervisetõendit, mis kinnitab, et reisija on terve (see ei pea sisaldama COVID-19 testi). Tõendi nimi on „Fit to fly medical certificate“, sellel peab olema arsti allkiri ja see peab olema kas inglise keeles või tõendi väljastanud riigi ametlikus keeles. Kui Sinu lähteriik sellist dokumenti ei väljasta, tuleks leida muu transiidivõimalus. Taist väljumisel tervisetõendit ei nõuta.

Transiit läbi Leedu — millised on tingimused?

Transiit läbi Leedu on lubatud kuni 13. aprillini. Transiidiks ei tohi kasutada enda transporti (eraauto või takso). Kuna transiidiks on vaja eelnevat kokkulepet Leedu ametivõimudega, siis anna palun kohe endast märku Eesti saatkonnale Vilniuses (nimi, kontakttelefon/e-post, reisidokumendi number): sekretar@estemb.lt. Eestist läbi Läti ei tohi Leetu sõita, st Eestist ei saa minna lennujaama vastu sugulasi/tuttavaid ära tooma.

Olen USAs, minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

Kui viibid USAs viisavabadusprogrammi (ESTA) raames, siis ei tohi jääda USAsse kauemaks kui 90 päeva. Soovitame esimesel võimalusel Euroopasse tagasi tulla. Erakorralistel juhtudel (näiteks haiglasse sattudes või lennu tühistamisel ilmastikutingimuste tõttu) esita avaldus USA ametivõimudele (US Citizenship and Immigration Services), et nad annaksid Sulle eriloa ja lükkaksid lahkumise 30 päeva võrra edasi (grant of satisfactory departure). Lähima kodakondsus- ja immigratsiooniteenistuse kontaktid on siin: https://www.uscis.gov/about-us/find-a-uscis-office.

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ja selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivusperiood on lähipäevil lõppemas, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega https://www.uscis.gov/about-us/find-a-uscis-office.

Millega peaksin arvestama tulles koju läbi Soome?

Eesti kodanikud ja alalised elanikud saavad ikka Soome kaudu koju tulla. Rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome ja Helsinki lubatud.

Kui reisid läbi Soome, pead olema valmis näitama reisi alguspunktis lennufirmale tõendit (näiteks laevapiletit) selle kohta, et reisi lõpp-punkt on Eesti. Kui Sul tekib ikkagi probleeme lennule saamisega, helista KOHE +372 5301 9999.

Helsingi lennuväljale jõudes võidakse Sul lubada lennujaamast väljuda vaid sadamasse minekuks. Kui saabumine Helsingisse on laeva väljumisajast palju varasem, pead arvestama pika ooteajaga lennujaamas. Teenuste kättesaadavus Helsingi lennuväljal on väga piiratud.

Eestisse jõudes mine kohe koju või peatuspaika. Sul on kohustus püsida 14 päeva isolatsioonis.

Olen reisil ja saaksin oma praeguses asukohas veel mõnda aega turvaliselt hakkama. Vaatan, et lennuühendused ei ole täielikult katkenud. Mis ma tegema peaksin? Kas püüdma tagasi tulla või jääma kohapeale?

Riigid võtavad lähiajal karmimaid meetmeid ja lennuühenduste arv väheneb. Kui viibid välismaal ja suudad seal kriisiperioodil turvaliselt hakkama saada, siis ei ole tarvidust Eestisse tagasi pöörduda. Jälgi hoolikalt viisa kehtivusaega ja teisi riigis viibimise tingimusi. Kahjuks on hetkel väga raske öelda, millal kriis lõpeb ja millised piirangud kehtivad mõne kuu pärast. Mõtle läbi tegevusplaan juhuks, kui kriis peaks venima pikale. Kui Sa ei saa pikemalt välisriiki jääda, tule Eestisse nii kiiresti kui võimalik.

Soovin tulla Eestisse läbi Läti – millised on nõuded?

Läti kaudu Eestisse tulevad Eesti elanikud, sealhulgas kaubavedajad, peavad täitma vastava ankeedi ja vajadusel esitama selle Läti piirivalvele. Ankeet on Läti Transpordiministeeriumi lehel http://www.sam.gov.lv/images/modules/items/PDF/item_8592_anketas_LTU_EST_parvadatajs_ANGLISKI.pdf, neid jagab ka piirivalve. Sellega kinnitad, et lahkud Lätist võimalikult kiiresti ega külasta avalikke kohti.

Millised liikumispiirangud kehtivad Soome sise- ja välispiiridel alates 19. märtsist?

Reisijate liikumine on lubatud järgmiselt:

Helsinki-Vantaa, Maarianhamina ja Turku lennujaamad Soome kodanikele, elanikele ja teistele ELi kodanikele, kes soovivad pöörduda koju, vältimatu töö tegemiseks ja muul vältimatul eesmärgil. Teised lennujaamad jäävad avatuks ainult kaupade transpordile. Helsinki, Maarianhamina, Turku ja Vaasa sadamad Soome kodanikele, elanikele ja teistele ELi kodanikele, kes soovivad pöörduda koju, vältimatu töö tegemiseks ja muul vältimatul eesmärgil. Teised lennujaamad jäävad avatuks ainult kaupade transpordile.

Ahvenanmaa, Haapasaari, Hanko ja Helsinki merepiiri piiripunktid ja Nuijamaa sadam ja Santio Soome kodanikele ja elanikele ja teistele EL kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks.

Soome ja Rootsi ja Soome ja Norra maismaapiiripunktides Soome kodanikele ja elanikele ja teistele EL kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks.

Välispiiridel on reisijate liikumine lubatud:

Õhuliiklus Helsinki-Vantaa, Maarianhamina ja Turku lennujaamad Soome kodanikele, elanikele ja teistele ELi kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Kaupade transport on lubatud. Kõik teised välispiiri lennujaama piiripunktid on avatud ainult kaupade transpordile. Ahvenanmaa, Hanko ja Helsinki välispiiri mere piiripunktid on suletud.

Mereliiklus Helsinki, Maarianhamina, Turku ja Vaasa sadamad Soome kodanikele ja elanikele ja teistele ELi kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Kaupade transport on lubatud. Kõik teised sadamad on avatud ainult kaupade transpordile. Ahvenanmaa, Haapasaari, Hanko ja Helsinki merepiiri piirikontrollipunktid ja Nuijamaa sadam ja Santio Soome kodanikele, elanikele ja teistele EL kodanikele, kes soovivad pöörduda koju, vältimatu töö tegemiseks ja muul vältimatul eesmärgil.

Maismaa ja raudteetransport Soome-Vene vahelisel maismaapiiril ja raudteepiiripunktides Imatra, Kuusamo, Niirala, Nuijamaa, Rajajooseppi, Salla, Vaalimaa ja Vartius ainult Soome ja Vene kodanikele ja Soome elanikele ja teiste ELi riikide elanikele koju pääsemiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Piirid jäävad avatuks kaupade transpordile. Inari, Parikkala ja Vainikkala on avatud ainult kaupade transpordile.

Töötan Soomes ja sõidan regulaarselt Tallinn-Helsingi liinil. Kas seda saab jätkata või peaksin otsustama, kus soovin kriisi lõpuni viibida?

Kui teil on Soomes registreeritud elamisõigus, siis on teil võimalik naasta Soome, kuid Soomes kehtib üldine nõue, et välismaalt Soome naastes tuleb olla 14 päeva karantiinis, millest peavad inimesed ise kinni pidama ja tööandjaga kokku leppima. Eesti kodanikuna saate Eestisse tagasi pöörduda, kuid peate samuti jääma 14 päevaks isolatsiooni.

Kui teie püsiv elukoht on Eestis, aga käite tööl Soomes ning teil ei ole Soomes elamisõigust registreeritud, siis 22. märtsil jõustusid uued juhised, mille kohaselt Soomes töölepinguga töötavad Eesti kodanikud, kes ei ole oma elamisõigust Soomes registreerinud, ei saa enam riiki siseneda. See tähendab, et Soome saab siseneda ainult siis, kui teil on Soomes registreeritud elamisõigus. Kõik Soomes töötavad, aga Eestis elavad Eesti kodanikud pidid enne seda otsustama, kas minna Soome ja püsida seal töötades kuni reeglite muutumiseni, või jääda Eestisse. Viimasel juhul pole neil võimalust minna Soome enne reeglite muutumist, mis võib võtta aega. Eesti kodanikud saavad alati naasta koju. Reisilaevad Helsingi ja Tallinna vahel praegu liiguvad. Tallink jätkab Eesti ja Soome vahel laevaliiklust muudetud graafiku alusel. Vaata lisaks Tallinki, Eckerö Line’i või Viking Line’i kodulehekülgi.

Kui ma Eesti kodanikuna/elanikuna tulen välisriigist, kas mul võimaldatakse piiri ületada?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Alates 17. märtsist peavad kõik Eestisse tulijad jääma 14 päevaks koju (v.a erandid).

Olen oma elukoha registreerinud Soomes. Praegu olen Eestis. Kas saan Soome tagasi minna? Ja kui mul vaja on, siis uuesti Eestisse?

Hetkeinfo kohaselt on teil võimalik naasta Soome, kuid peate jääma 14 päevaks isolatsiooni. Eesti kodanikuna saate Eestisse tagasi pöörduda, kuid peate samuti jääma 14 päevaks isolatsiooni. Arvestades kiiresti muutuvat olukorda ning vajadust piirata viiruse levikut soovitame siiski reisivajadust hoolikalt kaaluda ning ühest riigist teise liikuda väid hädavajaduse korral. Eesti kodanikud saavad alati naasta koju.

Kui inimene tuleb Soomest Eestisse lähedase matusele, kas ta peab jääma karantiini Eestis, või võib jääda pärast naasmist Soome juba seal?

Matustele tulekuks võiks taotleda erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamist ja saata see: ppa@politsei.ee: https://www.politsei.ee/files/eriolukord/erandid-eritaotluse-vorm.docx?092a7c19fa.

Sellisel juhul ei pea 14 päevaks Eestisse isolatsiooni jääma. Kuid palume enne reisimist teha kindlaks Soome reeglid tagasipöördumiseks, sest alates 22. märtsist pääsevad riiki ainult Soome elamisõigusega Eesti kodanikud (registreeritud elukoha aadressiga).

Lapsevanema elukoht on Soomes ja ta tahab tulla Eestisse lapsele järgi ning siis minna lapsega Soome tagasi. Reeglite kohaselt peab jääma Eestisse 14 päevaks koju. Kas ja kuidas on võimalik erand?

Erandjuhtudel tuleb taotleda erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamist ja saata see: ppa@politsei.ee: https://www.politsei.ee/files/eriolukord/erandid-eritaotluse-vorm.docx?092a7c19fa.

Sellisel juhul ei pea 14 päevaks Eestisse isolatsiooni jääma. Kuid palume enne reisimist teha kindlaks Soome reeglid tagasipöördumiseks, sealhulgas ka 14 päevaks Soome isolatsiooni jäämise reeglid.

Olen Venemaal, lennu- ja rongiühendused on katkenud. Kuidas on võimalik Eesti elanikul pääseda Venemaalt tagasi Eestisse? Kuidas pikendada reisikindlustust kui see hakkab lõppema?

Aeroflot on katkestanud lennud Moskva ja Tallinna vahel alates 19. märtsist kuni 23. aprillini. Venemaalt saate naasta Eestisse isikliku transpordiga või kasutades kohalikku transporti piirile jõudmiseks.

Bussiga on võimalik liikuda Peterburist Venemaa piirile Jaanilinna/Ivangorodi bussiga (https://sks-auto.ru/) või rongiga (http://ppk-piter.ru/).

Toimib Pihkva-Petseri bussiliiklus (http://pskovavtotrans.ru/расписание-рейсов/), liigub Peterburi-Pihkva-Petseri rong „Lastotška“ ning piiri saab ületada jala. Kindlasti soovitame võtta ühendust vedajaga ja täpsustada, kas transport liigub.

Täpsem info Eesti esindustest Moskvas, Peterburis ja Pihkvas.

Reisikindlustuse pikendamiseks palume ühendust võtta reisikindlustusfirmaga või Eesti Kindlustusseltside Liiduga Facebookis ning nende kodulehel.

Olen praegu välismaal ja mõtlesin et jäängi natukeseks siia. Millega peaksin arvestama ja millal lennud uuesti taastuvad?

Kui olete veendunud, et saate kriisiajal välismaal turvaliselt hakkama ei pea te tagasi pöörduma. Otsuse tegemisel palun arvestage:

• Tõenäoliselt kestab kriis pigem kauem. Peaksite olema valmis olema praeguses asukohas vähemalt kaks kuud.
• Transpordivõimaluste arv pidevalt väheneb. Eesti piirid jäävad Eesti kodanikele ja residentidele alati lahti, kuid juba on tekkinud olukord, et Eestisse tulevaid vaid väga üksikud lennud ja transpordivõimalused võivad sootuks katkeda.
• Riigid reeglina pigem karmistavad tingimusi enne kui need leevenema hakkavad. Palume arvestada, et sulguda võivad majutus- ja söögikohad, kaduda kohapealsed hooajatöö võimalused.
• Palun veenduge, et täidate kõiki nõudeid asukohariigis seaduslikuks viibimiseks (kontrollige, kas vajate viisat või viisapikendust, elamisluba, peate end registreerima immigratsiooniametis vms). Infot asukohariigi nõuete kohta tuleb küsida konkreetse riigi immigratsiooniametist või kui kohapeal on Eesti saatkond võite pöörduda ka sinna.
• Kui otsustate Eestisse tagasi pöörduda tehke seda võimalikult kiiresti.

Reisimine Eestisse – välisriikide kodanikud

Olen välisriigi kodanik. Kas pääsen Eestisse, kas pean viibima isolatsioonis?

Ei pääse. Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud.

Kas on piiriületajaid, kellele liikumispiirang ei laiene?

Jah. 14-päevane liikumisvabaduse piirang ei kehti järgmiste Eestisse siseneda lubatud ja haiguse tunnusteta isikute kohta:

• Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötajad või nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased;
• isikud, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga;
• isikud, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sh rahvusvahelist ühistranspordivahendit teenindav meeskonnaliige;
• isikud, kes teenindavad reisigruppe ja kes on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• tervishoiutöötajad või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutavad isikud;
• isikud, kellel on lubatud riigipiiri ületada eesmärgiga oma elukohariiki jõuda;
• isikud, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Valgast Valkasse ja vastupidi;
• isikud, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on andnud nende eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda;
• isikud, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Valgast Valkasse ja vastupidi.

Olen ettevõtja ja minu firmas töötab välisriikide kodanikke, kes hetkel ei viibi Eestis. Kuidas nad tagasi saavad?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased.

Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik. Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.

Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte.

Riigipiiri ületamise ajutine piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni ning selle vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Teistel isikutel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.

Kas Eesti kodaniku või Eesti elamisloa/elamisõigusega inimese Soome kodanikust elukaaslane saab tulla Soomest Eestisse?

Praeguse seisuga pääseb riiki ELi kodanik, kui tal on Eestis antud elamisõigus. Lisaks lihtsustati 20. märtsil tehtud muudatusega Läti ja Eesti kodanike (kes on ka ELi kodanikud) liikumist tööle või töölt elukohta Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel.

Kui sellel Soome kodanikul on Eesti elamisõigus olemas ehk kui ta on ELi kodanikuna registreerinud enda Eestis oleva elukoha Eesti rahvastikuregistris ja tal on olemas Eesti ID-kaart, siis ei tohiks Eestisse koju tulemine probleemiks olla. Rakendub siiski 14-päevane kodus püsimise nõue.

Kas välismaalane saab tulla Eestisse elukaaslase juurde, kes on viimaseid kuid rase? Isikud ei ole abielus. Keda loetakse pereliikmeteks (näiteks kas pereliige on elukaaslane, sündimata laps, kasulapsed/vanemad jne)?

Kui sellel välismaalasel on elamisõigus olemas, ehk kui ta on ELi kodanikuna registreerinud enda Eestis oleva elukoha Eesti rahvastikuregistris ja tal on olemas Eesti ID-kaart, siis ei tohiks Eestisse koju tulemine probleemiks olla. Rakendub siiski 14-päevane kodus püsimise nõue.

Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada Eestisse tulla ilma haigusnähtudeta välismaalase, kelle:

• otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes omab Eestis elamisõigust;
• riiki lubamine on põhjendatud erandkorras, näiteks kui viisaga ema ja laps on erinevates riikides.

Erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamise taotluse vorm tuleb saata: ppa@politsei.ee, https://www.politsei.ee/files/eriolukord/erandid-eritaotluse-vorm.docx?092a7c19fa.

Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eestis registreeritud ettevõtte, kuid mul pole Eestis elamise õigust?

Ei pääse. Pääseb vaid juhul, kui on Eestis püsiv elukoht ja seega elamisõigus.

Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik, kelle elukaaslane on Eesti kodanik või Eesti elamisloaga? Eestis elamise õigust mul ei ole.

Ei pääse.

Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eesti kodaniku või Eesti elamisloa/elamisõigusega inimesega ühised lapsed (me ei ole abielus), kuid mul pole Eestis elamise õigust?

Jah, pääsete.

Kas koroonaviirusega nakatumine toob kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise?

Ei too.

Eesti ülikooli välisüliõpilane on läinud Soome ja nüüd ei saa tagasi Eestisse, sest on välisriigi kodanik, aga tudengina on elamisluba ja sissekirjutus Eestis. Mida teha?

Eesti ülikooli tudengina on tal elaniku kaart, seega ka elamisluba Eestis ning õigus Eestisse tagasi pöörduda.

Kas välismaalaste Eestisse saabumist on võimalik piirata?

Vabariigi Valitsus võib rahva tervise kaitse kaalutustel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või selle peatada ning tänaseks on piirangud ka kehtestatud.

Kas kõikide Eesti ja Läti omavalitsuste elanikud võivad Eestist Lätti tööl käia ja vastupidi (pendelränne Eesti-Läti)?

Jah, kui neil puuduvad haigustunnused. Eriolukorra juht muutis Eesti-Läti riigipiiri ületamise tingimusi 20. märtsil. Muudatusega lisatakse erand Eestis ja Lätis vastastikku töölkäimise võimaldamiseks sõltumata piirkonnast.

Kui olen Läti või Eesti kodanik, kes käib igapäevaselt Eestis või Lätis tööl, siis kas ma saan üle piiri liikuda (mitu korda päevas)?

Politsei- ja piirivalveamet teeb igakülgset koostööd ettevõtetega, et inimeste piiriülene tööl käimine oleks võimalikult sujuv sõltumata sellest, kas tegemist on töösuhte, lepingu täitmise või ettevõtlusega. Palume siiski igal juhul inimestel läbi mõelda enda liikumisvajadus vastutustundlikult nii, et hoida enda ja teiste inimeste tervist.

Taotluste läbivaatamist lihtsustab, kui ettevõtjad koondavad oma töötajatest, kellele eriluba laieneb, nimekirja ning edastavad selle PPA-le ülevaatuseks. Nimekirja tuleks lisada töötaja või töötajate ees- ja perekonnanimi, nende isikut tõendavate dokumentide numbrid ning ettevõtte andmed, kus ja millal nad tööle peaks asuma.

PPA kontrollib seejärel oma registritest esimesel võimalusel nimekirja üle ning kinnitab, kas ja kellele on erandkorras piiriületus lubatud. Samamoodi vaadatakse esimesel võimalusel üle kõik üksikisikutelt laekunud taotlused.

Lisainfo ja taotluse vorm on leitav https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Taotluse esitamisel arvesta, et pead elama või töötama Eestis või Lätis. Lisaks tea, et sulle ei laiene 14-päevane liikumisvabaduse piirang.

Kas Eesti poolelt Lätis poes võib käia? Ja kas tagasi tulles peab siis 14 päeva karantiinis olema?

Ei, niisama poodi minekuks piiri ületada ei saa. Eestist Lätisse ja vastupidi saavad liikuda vaid need, kes töötavad vastavalt ühel või teisel pool piiri. Selleks on vaja eriluba, mida ettevõtja taotleb PPA-lt enda töötajatele, kes käivad tööl teisest riigist.

Kas eriloa alusel võib Läti kodanik tööl käia Eesti saartel?

Eriõigus ei laiene saartel tööl käimiseks, sest alates 14. märtsist kehtib vabariigi valitsuskomisjoni korraldus, mis keelab suursaarte ja mandri vahelise liikumise. Üldpõhimõte on see, et lubatud on elutähtsa teenuse tagamisega seotud inimeste ja kaubavedude liikumine. Samuti on lubatud oma elukohta naasmine ehk Läti kodanik saab saarelt ära, aga tagasi siis enam mitte.

Olen ise lätlane, aga mu poeg elab emaga Eestis. Kas ma saan tema juurde sõita?

Eestisse võib siseneda haigusnähtudeta välismaalane, kes tuleb siia oma vanema, vanavanema, lapse või lapselapse või abikaasa juurde, kui see, kelle juurde tullakse, on Eesti kodanik või elamisõiguse/elamisloaga välismaalane. Küll aga see inimene peab arvestama, et kui ta Eestisse tuleb, suunatakse ta koju või püsivasse viibimiskohta ning tal on keelatud sealt 14 päeva lahkuda.

Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti- Vene piiri mõlemas suunas ületada?

Eesti-Vene piiri ületamisel ei ole ette nähtud erisusi ja piiriületusel peavad isikud arvestama 14-päevase liikumispiiranguga nii Eestis kui ka Venemaal. Edasi-tagasi piiri ületades tööl käia ei ole võimalik.

Kas Eesti kodanik/elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil piiri ületada?

Ei, Venemaa valitsuse korraldus sellist erisust ette ei näe.

Kas Venemaal on määratletud ametkond, kelle poole saaksid ettevõtjad piiri ületamise erandite taotlustega pöörduda?

Ei. Venemaa valitsuse korraldus ei näe ette erisusi riiki lubamisel ja sellest tulenevalt ei ole määratletud ametkondi, kelle poole pöörduda erandite taotlemiseks.

Kuhu pannakse välismaalt tulev Eesti inimene isolatsiooni, kui ta ei saa oma koju minna, kuna samal pinnal elab ka riskigruppi kuuluv vanavanem? Kas on kohti, mis on eraldatud sellistele inimestele isolatsioonis püsimiseks (nt selleks kohandatud) hotell)?

Kindlasti ei tohiks välismaalt tulev inimene minna riskigruppi kuuluva vanavanema juurde. Ta peab leidma võimaluse enda majutamiseks mõnes majutusasutuses või leidma Eestis elavate sõprade või sugulaste abil võimaluse. Erasektori majutusasutustega, kes oleksid nõus võtma endale (mingi tasu eest või tasuta) majutamiseks isolatsioonis viibima sunnitud inimesi, ei ole praegu tehtud.

Kas välismaalastele ajutisele viibimisele (viisaga või viisavabalt) kehtestatakse seoses eriolukorraga riigis mingeid piirangud?

Pärast 17. märtsi ei pääse Eestisse tagasi välismaalased, kes töötavad Eestis C- või D-viisaga või viisavabalt. Juhul kui nad juba viibivad Eestis, siis on neil võimalik Eestis edasi olla või soovi korral riigist lahkuda.

Välismaalane, kes viibis Eestis seaduslikul alusel 12. märtsi 2020 seisuga ja kellel on takistatud oma elukohariiki tagasipöördumine, võib Eestis ajutiselt edasi seaduslikul alusel olla. Ta ei pea Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse viibimisaja pikendamiseks pöörduma. Eestis võib viibida kuni 10 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Selline alus anti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkorraldusega.

Alates 13. märtsist 2020 Eestisse saabunud inimesed ei lähe selle üldkorralduse alla, kuna nad tulid Eestisse juba väljakuulutatud eriolukorra ajal ja pidid arvestama riskidega, mis sellega kaasnevad. Kui nende olemasolev viisa hakkab eriolukorra perioodil lõppema, siis tuleb esitada viisa taotlus Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või lahkuda enne viisa lõppemist Schengeni alast. Viisa taotluse esitamine annab õiguse Eestis viibida seniks kuni on tehtud otsus viisa andmise või keeldumise kohta. Viisa taotlust ei saa esitada posti teel, inimene tuvastatakse teeninduses ja temalt võetakse sõrmejäljed. Fotoboksis antud sõrmejälgi ei saa viisamenetluses kasutada.

Kuidas tõlgendada, et tagasipöördumine on takistatud?

Mõeldud on nii transpordivõimaluse puudumist kui ka riigipiiride sulgemist transiidiks. Igapäevaselt lisandub riike, kes piire sulgevad ning ka ümberistumistega lennud on piiratud.

Kas Eesti riiki saab kasutada ka transiidina – näiteks kui Egiptusest tuleval lennukil on peal Läti kodanikud, kes soovivad Tallinna kaudu Lätti minna?

Haigustunnustega inimene peab saama abi sellest riigist, kus ta parasjagu viibib. Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole koroonaviiruse haigusnähte. Raskete haigusnähtude puhul kutsutakse vajadusel kiirabi.

Kas Läti kodanik saab Küproselt tulles läbi Eesti Lätti?

Jah. Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte. Nad on kohustatud tegema seda viivitamatult.

Minu tuttavad Venemaalt plaanisid külastust Eestisse, viisa oli ka olemas. Siis tuli kriis. Mis nüüd saab?

Kui tuttavale väljastati ühekordne viisa (st viisa oli juba trükitud ja passi kleebitud) vahetult enne eriolukorra kehtestamist, siis Eestisse ei saa ta sellega siseneda kuni eriolukorra lõppemiseni. Järgmine samaväärne taotlus võetakse menetlusse tasuta, tingimusel, et algset viisat ei ole kasutatud ei Eestisse ega mujale reisimiseks.

Eestis elamisloa alusel elav Venemaa kodanik tuleb koju. Kas ta saab Venemaale vajadusel tagasi?

Eestisse saabunud isikule kehtestatakse liikumispiirang 14 päevaks ja isikul on Eestisse saabumisest 14 päeva jooksul keelatud lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast. Kehtestatud 14 päevase liikumispiirangu ajal ei saa isik ka riigist lahkuda.

Tuleb meeles pidada, et edasi-tagasi liikuda ei saa.

Lugesin, et Eesti on lõpetanud viisade väljastamise, aga meil on ees matus. Kuidas ja kas meie lähiriigis asuvad sugulased saavad Eestisse tulla?

Humanitaarkaalutlustel (lähisugulase haigus, matus) on endiselt võimalik viisat taotleda. Pöörduge palun vastavas riigis asuva Eesti saatkonna poole. Humanitaarkaalutlusel, kui polnud viisat võimalik taotleda saatkonnast, võib erandkorras väljastada viisa ka piiripunktis (nt matustele tulekuks).

Kas liikumispiirangu nõue kehtib ka Eesti-Soome vahet sõitvatele laevameeskondadele? Kas Eestis maale tulles pannakse kogu meeskond karantiini?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, seal hulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased. Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik.

Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.

Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte. Teistel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.

Riiki siseneda lubatud meeskonnaliikmetele liikumispiirang praeguse seisuga ei laiene.

Kas välismaalane saab tulla Eesti sadamas talvekorteris olevale jahile järele meritsi ilma piirikontrolli läbimata?

Ei saa, Eesti taastas alates 17. märtsist 2020 piirikontrolli ja sellest tulenevalt peavad kõik isikud läbima piirikontrolli, seda ka juhul kui saabutakse Eestisse merepiiripunkti (nt väikesadama) kaudu. Kuna Eestisse sisenemisel kehtivad hetkel piirangud, peavad välismaalased taotlema eelnevalt eriloa piiriületuseks, et jahile järele tulla.

Kaubavedu Eestis ja rahvusvaheliselt

Kas piirangute tõttu peatatakse ka kaubavedu?

Püüame ka eriolukorra ajal tagada, et Eestis jätkuks kaupade vedu ja muu äritegevusega seotu. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Maksu- ja Tolliametisse.

Kas on ka oluline, millist kaupa (näiteks autovaruosi, riideid) eriolukorra ajal üle piiri transportida soovitakse? Kas kaubaga lubatakse piir ületada igal juhul?

Kaubaveole ei ole praegu piiranguid kehtestatud juhul, kui see on ametialane tegevus.

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri(erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.

Kas rekajuht, kes tuleb Eestisse kaubaga tagasi pärast 17. märtsi, peab olema 14 päeva karantiinis või tohib ta uuesti välismaale sõita?

Ta tohib uuesti välismaale sõita, sest 14-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelevatele isikutele. See on määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega.

On probleem kaubaveoga Soome ja Eesti vahel. Piiril öeldi, et juht peab jääma Eestisse karantiini. Miks pannakse ta karantiini, kui kaubavedu on lubatud?

See juht ei pea jääma Eestis koju, sest 14-päevane liikumisvabaduse piirang ei laiene praeguse seisuga inimestele, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordi või rahvusvahelise kaubaveoga.

Lisateave: https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/eestisse-sisenemisel-tuleb-inimesel-viibida-kaks-nadalat-isolatsioonis

Kas vastab tõele, et rahvusvaheliste vedude autojuhid peavad piiriületusel andma allkirja, et kohustuvad olema Eestis 14 päeva karantiinis? Ja kuhu määratakse karantiini teiste riikide kodanikest autojuhid?

Ei vasta tõele. Kui rahvusvaheliste vedude autojuhidel haigusnähte ei ole, siis ta ei pea pärast piiri ületamist koju jääma.

Nimelt on eriolukorra juhi 16. märtsi 2020. a korralduses nr 32 kehtestatud liikumispiirang pärast riigipiiri ületamist. See liikumispiirang ei kehti inimestele, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga.

Lisateavet saate selle korralduse punktidest 2 ja 3: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.

Kui kaubaauto juht saabub kaubaga Eestisse ja jääb siia, st ei tee edasi kaubavedu üle piiri, siis kas talle kehtib 14-päevane kojujäämisnõue?

Ei kehti. Kui sellel autojuhil ei ole haigussümptomeid, siis ta ei pea jääma 14 päevaks koju.

Kas kaubaveol on kaubale määratud mingid piirangud, näiteks selle kohta, millist kaupa tohib transportida ja mis on prioriteetne kaup? Mõtlen näiteks väikeettevõtjaid, kes toovad välismaalt mööblit või tahavad vedada Eestis saartele või saartelt kaupa.

Ei ole. Kaubaveole piirangud ei kehti ja see ei sõltu sellest, millist kaupa veetakse.

Ka 14-päevane liikumisvabaduse piirang ei laiene praeguse seisuga neile, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga või rahvusvahelise kaubaveoga. See tähendab, et nende sõidukite juhid ei pea jääma 14 päevaks koju.

Kas sellise tooraine vedajatel, mis on ettevõtte toimimiseks ja loomade elus hoidmiseks oluline, on võimalik piir ületada kiiremini? Mõtlen näiteks sööda vedajaid.

Ei, neile ei kehti erand. Tavalisest pikem ootejärjekord piiril on praegu paratamatu.

Me anname endast siiski parima, et kõik saaksid piiri ületada võimalikult sujuvalt ja kiiresti.

Kas koduloomad on kaup, st kas neile laieneb kaubavedude erand?

Oma isikliku koera või kassiga üle piiri tulek ei ole kaubavedu ja sellele kaubavedude erand ei laiene.

Kui autojuht korraldab omal kulul veosevedu, peab tal olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte/isiku omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud. Sellisele veoseveole kehtib ka teisi nõudeid (vt ELi määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punkti d), aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

 

Töötamine, lähetused

Mida peab minu tööandja eriolukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on töökohal kasutada desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

• inimestel hoida soovitatavat kaugust vähemalt 2 meetrit,
• pidevalt ruume tuulutada,
• korrapäraselt ruume puhastada.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

• on haiged,
• võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
• kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima.

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet ka

• avalikus kohas, need on näiteks õues asuvad mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid ning tervise- ja matkarajad;
• siseruumis (välja arvatud kodus).

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See nõue ei kehti koos olevatele pereliikmetele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kas ma pean töötama pärast välislähetusest naasmist kodus?

Kui sa tulid tagasi välislähetusest või puhkuselt välismaalt, tuleb sul tõesti jääda kaheks nädalaks koju. 14-päevasel liikumisvabaduse piirangul on ka erandeid, näiteks ei kehti see meditsiinitöötajatele.

Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.

Kas tööandja saab kehtestada sundpuhkuse, palgata puhkuse, eriolukorra vms, et töötajad peaksid palgata kodus olema?

Kõige tähtsam on see, et kui töötaja on naasnud välismaalt, siis tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas ta edasi töötab.

Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötajal töötada kodust, st leppida kokku kaugtöö tegemises. Kui see võimalik ei ole, siis tuleb neil saavutada muu kokkulepe.

Sundpuhkust töölepingu seadus ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib näiteks kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna talle tööd, peab tööandja maksma keskmist töötasu. (Töölepingu seaduse § 35 ütleb, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.)

Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja teda töökohale ei luba, siis rakendub töölepingu seaduse § 35 ehk tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu.

Tööandjal ja töötajal on võimalik omavahelisel kokkuleppel töölepingu tingimusi ka muuta. Näiteks võivad nad kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, saab ta väiksemat töötasu, kui töölepingus kirjas. Siiski ei saa tööandja seda teha üksi, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.

Tööandjana soovin, et kaupa transportiv töötaja, kes tuli tagasi Eestisse ja läbis kauba transportides paljusid riike, jääks koju. Töötaja soovib aga alustada Eestis tööd ja ei ole nõus koju jääma. Mida teha?

Soovitame leida lahenduse kokkuleppel töötajaga.

Kui kaubaveo autojuhil ei ole haigusnähte, ei kehti talle tõepoolest 14-päevane kodus püsimise nõue.

Tuleb arvestada, et kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna talle tööd, peab tööandja maksma keskmist töötasu (vt töölepingu seaduse § 35).

Nii töötajal kui ka tööandjal on võimalus pidada nõu Tööinspektsiooniga, mille veebilehel on ka korduma kippuvate küsimuste loetelu: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19.

Inimene tuli Taist ja tööandja nõuab tööle minekut, mida teha? Kas on õigus keelduda tööle minemast?

Jah, kui inimene allkirjastas piiril nõusoleku püsida 14 päeva kodus, siis ta ei tohi tööle minna, kuid võimaluse korral tuleks teha kaugtööd, näiteks kodukontoris.

Kas võin tööle tulemisest keelduda?

Töötaja kohustus töösuhtes on teha kokkulepitud tingimustel tööd. Siiski tuleb töötajal, kes naaseb välismaalt, võtta arvesse ka Terviseameti soovitusi ning püsida kaks nädalat kodus. See ei tähenda aga automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Töötaja peab tööandjale sellest teada andma ning seejärel tööandjaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Lisaks eelpool nimetatud võimalustele (kaugtöö, tasustamata puhkus, töölepingu seaduse §§ 35 ja 37 rakendamine) on võimalik leppida kokku, et töötaja kasutab põhipuhkust. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegasid muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid kaugest riigist ja peaks viibima kodus, kui töötajad ei anna talle sellest teada?

Ühiskonnaliikmetena peame me viiruse levikut tõkestama ning seda saab teha ainult üheskoos. Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, ärme lähe tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas / töökollektiivis on keegi haige või tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab selle inimese tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem, ning just sel põhjusel on oluline viiruse levikut tõkestada. Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on oluline ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.

Kuidas lahendada mure, kui riik pani koolid kinni ja tööandja ei anna võimalust lastega kodus olla?

Kujunenud olukorras peavad töösuhte osapooled vastastikku arvestama ja leidma mõistlikud lahendused. Kui saab kodutööd teha, siis peaks kodutööd tegema. Kui ei, siis tasub kaaluda palgaga puhkuse võtmist, palgata puhkust või proovida leida abilisi, kes aitaksid lapsi hoida. Seejuures ei tohiks anda lapsi hoida vanemaealistele, kes on riskirühmas.

Kuidas vormistada kodus viibimine näiteks kolme lapse koduõppega tegelemiseks?

Tuleks püüda leida lahendus koostöös tööandjaga.

Kui inimene ei saa töö iseloomust tõttu (kinnisvarahaldus) teha kaugtööd, kuskohas saab ta fikseerida sellise olukorra ja taotleda riigi tuge 70%? Kas seda tuleb teha koos tööandjaga?

Kindlasti on oluline leida optimaalne lahendus koos tööandjaga. Mis puudutab erinevaid toetusmehhanisme ja nende kasutamise võimalusi, siis nende kohta saab täiendavat informatsiooni pärast vastavate otsuste tegemist valitsuses ja Töötukassas.

Kas riik kompenseerib haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% palgast päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Haiguslehel kompenseeritakse kõigile ühtsetel alustel 70% palgast, mingeid erandeid kehtestatud ei ole.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

Tööandja kohustus on hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui töötaja saadetakse välislähetusse. Seega peab ennekõike hindama riske tööandja ning tegema otsuse, kas lähetusse saatmisest oleks võimalik hoiduda.

Töötajal on õigus keelduda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 alusel tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui töötaja leiab, et ta seab välismaale reisides ohtu oma elu või tervise, on tal õigus lähetusse minemisest keelduda.

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

Koroonaviiruse levik on üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille esinemise korral võib tööandja töölepingu seaduse § 37 alusel ühepoolselt töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks vähendada, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis).

Töötasu vähendamine töölepinguseaduse § 37 olukorras on aga lubatud vaid järgmistel tingimustel:

• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või otse töötajaid usaldusisiku puudumisel vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul arvates teate saamisest.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele ka ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

Kui on selge, et olukord ei parane ning tööandjal ei ole ikkagi võimalik tööd anda ja ka vähendatud töötasu maksta, võib kõne alla tulla koondamine. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Lisaks on koondamise olukord, kui tööandja lõpetab oma tegevuse, kuulutatakse välja tööandja pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamiseks peab tööandja esitama töötajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks tööleping lõppeb.

Koondamisel on tööandja kohustatud järgima töölepingu seaduse § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid. Etteteatamistähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

• alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
• üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
• viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
• kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Tööandjal tuleb arvestada sellega, et kui töötajale teatatakse töölepingu lõppemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või etteteatamistähtaeg jäetakse hoopiski järgimata, peab tööandja maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tööandjal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võtta vähem ette teatati.

Kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, on tööandjal kohustus lisaks n-ö lõpparvele maksta töötajale koondamishüvitist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Kas töötajal on õigus öelda, et kuna kool ja lasteaed on suletud ja lapsi ei saa üksi jätta, siis ta ei tule järgmised kaks nädalat tööle? Mis tasu ma selle aja eest töötajale maksma pean?

Kujunenud olukorda saab vaadelda töölepingu seaduse §-s 38 kirjeldatud juhtumina, mille puhul on seadusandja ette näinud, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Kuid see olukord ei saa kesta kaks nädalat, vaid mõistliku aja, mille jooksul töötaja saab korraldada oma laste hoidmise ning teha ka enda poolt tööandja ettepanekud võimalikuks töökorralduse muutmiseks.

Ehk tööandja peab töölepingu seaduse § 38 alusel maksma töötajale keskmist töötasu maksimaalselt kahe esimese päeva eest ning seejärel peavad pooled leidma mõlemale poolele sobivad lahendused ehk sõlmima poolte kokkuleppe näiteks kaugtöö tegemiseks, tähtajaliselt osalise tööaja rakendamiseks, töötaja põhipuhkuse kasutamiseks või muul moel. Töötaja ei saa aga kehtiva seaduse alusel nõuda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest tööandjalt keskmist töötasu. Töösuhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seeläbi mõistlikud lahendused.

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi eriolukorra tõttu kuskile jätta. Mis vanuses lapse ma võin üksi koju jätta?

Riik ei ole kehtestanud konkreetset regulatsiooni selle osas, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ja sõltub lapse küpsusest ning asjaoludest. Seda, kas laps jätta ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Seejuures peab lapsevanem lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama oma lapse küpsust ja kaaluma võimalikke turvariske. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus oleks tagatud.

Üldiselt on lapse võime teatud määral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud kooliküpsuseaga. Lasteaiaealiste ja väiksemate laste üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende jätmist pikaks ajaks kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajadusel tasub lapsehoidmisel abi paluda lähedastelt (võimalusel mitte vanemaealistelt), ning lasteaedade ja hoidude lahtioleku jms küsimustes pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kas ilusalongid ja massaažisalongid tuleb sulgeda? Kui seal töötan, siis kas pean tööl edasi käima?

Seni sellist otsust ei ole, et ilusalongid ja massaažisalongid tuleks sulgeda. Iga vastav teenuseosutaja hindab oma riske ja otsustab oma töö võimalikkuse. Soovitame suhelda oma tööandjaga ja haigena ärge kindlasti tööle minge.

Iluteenuste töö iseloomust tulenevalt ei ole teenuse osutamisel võimalik vältida vahetut kokkupuudet kliendiga. Seetõttu võiksid iluteenuse pakkujad lähtuda oma töös lisaks tavapärastele hügieenireeglitele järgmistest soovitustest:

• Iluteenindaja peab jälgima oma tervist ning haigussümptomite ilmnemisel peab ta püsima kodus ning loobuma teenuste osutamisest. Kui selgub, et klient on haigestunud, siis tuleks loobuda teenuse osutamisest.
• Tööprotsessi kujundamisel tuleb jälgida, et ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe inimesi.
• Kliendid peaksid tulema teenuspakkuja juurde täpselt kokku lepitud ajaks, et vähendada ootealal olevate inimeste arvu ning liigset omavahelist kokkupuudet.
• Iga kliendi jaoks tuleb varuda rohkem aega, et pärast teenuse osutamist desinfitseerida hoolikalt kliendiga kokkupuutes olnud tööpinnad ning tuulutada korralikult ruumid, kus teenust osutati.
• Salongi tulles ja sealt väljudes peaks klient pesema käed sooja voolava vee ja seebiga. Võimalusel tuleks käed desinfitseerida.
• Teenuse osutamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid (kaitsemask, kindad, vajadusel kittel).
• Iluteenindaja peaks teenuse osutamisel hoiduma oma näopiirkonna puudutamisest.
• Soovitame salongidel eelistada maksevõimalustest kaardimakseid. Vältida tuleks kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kontakti.
• Teenusepakkujal on keelatud korraldada töötubasid, toodete tutvustusi ning muid üritusi. Väljapanekutele soovitatakse toodete testreid mitte lisada.

Kuidas peab käituma suurtööstuse töötaja, kui tal näiteks tehases konveieri ääres ilmnevad sümptomid (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui tehase töötajal ilmnevad sümptomid (koha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale respiratoorsele nakkusele sh koroonaviirusele, siis peaks ta jääma viivitamatult koju ning võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajadusel testimise.

Teised töökollektiivi liikmed peaksid jälgima oma tervist ning sümptomite ilmnemisel samuti jääma koju ning kontakteeruma oma perearstiga. Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed jälgima hügieeninõudeid ning pesema sageli käsi.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis eriolukorra ajal

Kui kaua võib Eestis lühiajaliselt töötada?

Hetkel ei ole eriolukorrast tulenevaid erisusi, lühiajalise töötamise registreerimisel kehtib endiselt välismaalaste seadusest tulenev piirang, kui pikaks ajaks saab töötamist registreerida (365 päeva või 270 päeva) – sellest pikemaks ajaks ei ole võimalik kellelegi kehtiva seaduse alusel töötamise õigust anda.

Kas Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste, kelle lühiajalise töötamise aeg on läbi, lühiajalist töötamist saab uuesti Politsei- ja Piirivalveametis registreerida?

Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti lühiajalise töötamise registreerimist. Selle eelduseks on asjaolu, et välismaalane viibib Eestis seaduslikult, tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja välismaalase tööandja seda soovib. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Lühiajalise töötamise saab tööandja registreerida Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.

Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ühtlasi palume senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki tagasipöördumisele.

Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

Kui tegemist on välismaalasega, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud või kellel on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis täna ei näe välismaalaste seadus (VMS) ette õiguslikku alust kriteeriumist vähemal määral töötasu maksmiseks. Kui tööd tehakse jätkuvalt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta selle eest VMS-is sätestatud tingimustele vastavat töötasu, vastasel juhul rikub tööandja VMS-is sätestatud töötasu suuruse nõuet. Sellises olukorras saab töötaja esitada kaebuse PPA-le kirja teel ppa@politsei.ee

Kui kaua võivad välismaalased, kellel eriolukorra ajal viisa või viisavaba viibimisaeg lõppeb, Eestis viibida?

Välismaalased, kellel eriolukorra ajal viisa või viisavaba viibimisaeg lõpeb, võivad juhul, kui nad viibisid 12. märtsi 2020 seisuga riigis seaduslikult ja nende tagasipöördumine koduriiki on takistatud, Eestis viibida kuni eriolukorra lõppemiseni ja pärast seda on neil 10 päeva aega oma Eestist lahkumise korraldamiseks.

Mis saab siis, kui ma olen välismaalane ja olen Politsei- ja Piirivalveametis juba oma lühiajalise töötamise registreerinud, kuid ma ei viibi hetkel (17. märtsi seisuga) Eestis?

Välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, kuid kes ei viibinud piirikontrolli taastamise ajal, 17. märtsi seisuga Eestis, ei saa Eestisse tulla isegi siis, kui tal on viisa või viisavaba viibimise õigus olemas.

Miks Politsei- ja Piirivalveamet vahepeal peatas lühiajalise töötamise registreerimise taotluste läbivaatamise?

Taotluste läbivaatamise peatamise ja olemasolevate registreerimise pikendamise eesmärgiks on säästa politsei ressurssi eriolukorra lahendamise jaoks.

Kas riik teeb sundsuunamisi nende inimeste osas, kes on eriolukorra tõttu tööta jäänud?

Ei, sundsuunamisi riik ei tee.

Mis saab siis, kui inimene eirab korraldust ja lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppedes välismaalane siiski asub tööle (nö asub mustalt tööle)?

Välismaalaste seaduse kohaselt karistatakse välismaalast Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, st 1200 eurot, või arestiga. Tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Kus saavad tööandjad lühiajalise registreerimistaotlusi esitada?

Lühiajalise töötamise registreerimistaotluse saab tööandja esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses: https://etaotlus.politsei.ee/#/login.

Töötukassa teenused, toetused ja hüvitised

Kas töötukassa esindused on avatud? Millised teenused on katkestatud?

Töötukassa peatas 16. märtsist 2020 seoses Eestis väljakuulutatud eriolukorraga vähemalt kaheks nädalaks klientide nõustamise ja teenindamise maakondlikes osakondades/büroodes kohapeal. Kliente nõustatakse (töökeskne nõustamine, karjäärinõustamine, karjääriinfo vahendamine) ja avaldusi võetakse vastu telefoni teel, e-kanalites (Skype, e-töötukassa, e-kiri) või posti teel. Kui inimesed vajavad abi mõne toimingu juures, siis juhendatakse kirja või telefoni teel.

Peatatud on klientide osalemine järgmistel teenustel:

• koolitused, välja arvatud, kui koolituse korraldaja on teiega kokku leppinud kaugõppe, e-õppe või individuaalõppe;
• karjääriteenused grupis (grupinõustamine, töötuba);
• tööklubi;
• tööalane rehabilitatsioon, välja arvatud juhul, kui teie rehabilitatsiooniteenuse meeskond on teiega kokku leppinud nõustamise telefoni või audio- või videokonverentsi vahendusel;
• kaitstud töö esimese ja teise etapi grupitegevused, mis toimuvad teenusepakkuja juures;
• tööharjutus.

Kus ma saan end töötuks registreerida ning töötuhüvitist või -toetust taotleda?

Töötuks registreerida ning hüvitist ja toetust soovitame võimalusel taotleda kasutada e-töötukassas. Avaldusi võtame vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti või telefoni teel.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saab esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel, vajadusel saadame selleks taotluse raamatu postiga.

Inimesed saavad lisaks infot töötukassa infotelefonilt 6696513 või 15501, töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee ja e-posti aadressilt info@tootukassa.ee.

Kuhu pöörduda, kui perel hakkab reaalselt raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

Esmalt võiks pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.

Töövõimetushüvitiste maksmine – haiguspäevad, hoolduslehed

Kas mul on võimalik saada tööandja jaoks haigusleht tööle mitte minemiseks, kuigi mul on endal tervis korras?

Eestis ei ole välja kuulutatud karantiini, mistõttu ei saa väljastada haiguslehti, mille põhjusena on märgitud karantiin. Välismaalt Eestisse saabunud inimestele, kelle puhul kontakti haigusega ei ole põhjust kahtlustada ning kelle tervise seisund on hea, töövõimetuslehe väljastamiseks põhjust ei ole. Nendel inimestel soovitatakse jälgida oma tervist, võimalusel teha kodutööd ja piirata sotsiaalseid kontakte.

Kui on tegu nakkushaiguse kontaktiga (nn kontaktsega), saab arst väljastada haiguslehe põhjusega haigestumine, spetsiaalse RHK -10 koodiga (Z 20.9). Kui lapsel on olnud nakkushaigega kontakt, võib arst vanemale väljastada hoolduslehe, märkides diagnoosi koodiks Z20.9. Kontakt nakkushaigusega on võrdsustatud seega haigestumisega / haigestunud lapse põetamisega ja sel juhul makstakse inimesele töövõimetushüvitist tavapärases korras.

Tasub meeles pidada, et töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud ehk töötab.

Millistes määrades ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

Haigushüvitis:

• 1.-3. haiguspäeva on riik on lubanud märtsist maini hüvitada töötaja kõikide töövõimetuslehtede puhul.
• 4.-8. päeva hüvitab tööandja (jääb ka siis nii, kui Haigekassa võtab 1.-3. päeva eest tasumise üle). Tööandja maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust.
• 1. ja järgnevate haiguspäevade eest tasub haigekassa ja seda samuti töötaja päevatulust 70%. Pikemalt siin: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/haigushuvitis

Hooldushüvitis:

• Hoolduslehte saab võtta alla 12 aastase lapse haiguse puhul ja alla 19aastase puudega lapse puhul.
• Hüvitis on 80% keskmisest töötasust ja seda makstakse esimesest päevast. Haigekassa maksab kuni 14 päeva, aga hoolduslehel võib lapsega olla kauem (siis lihtsalt pikemalt hüvitist ei maksta)
• Hoolduslehte saab võtta ka perekonnaliikme põetamiseks, tasustatakse kuni 7 päeva, makstakse esimesest päevast ning 80% keskmisest töötasust.

On ka erisusi (kasvajaga laps jne):https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis. Hüvitistelt peetakse kinni tulumaks.

Haigekassa lisainfo kontakt: +372 669 6630.

Juhul kui Eestis peaks kehtestatama karantiin, siis kuidas toimuks sel juhul haiguslehe hüvitamine?

Kui mõnes piirkonnas või kogu Eestis kehtestatakse karantiin, on võimalik tasuda inimestele haiguslehtede eest, mille väljastamise põhjuseks on karantiin. Sel juhul oleks 1.-3. päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast kuni 7 päeva haigekassa. Selliste lehtede saamise õigus on vaid töötavatel inimestel.

Kui mul ei ole praegu tööd ja olen ravikindlustuseta ning eriolukorra tõttu ei ole mul võimalik ka tööle minna, siis kas mul on õigus saada töövõimetushüvitist?

Ravikindlustamata inimesel ei ole õigust töövõimetushüvitisele (haiguslehele), sest hüvitus on ette nähtud ainult töötavatele inimestele.

Pensionid, toetused, ohvriabi, lasteabitelefon

Kas sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused jäävad avatuks?

Meie klienditeenindused üle Eesti on kinni, infotelefonide lahtiolekuaega oleme pikendanud ja vastame kõnedele E-R kella 9-18ni. Kõik sotsiaalkindlustusameti elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötavad – infotelefon 6121 360, e-posti aadress info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kuidas ma saan praeguses olukorras pensioni taotleda?

Pensioni saamiseks tuleb esitada avaldus elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil: info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates, tuleb avaldus esitada üheksa kuu pikkuse perioodi jooksul:

• alates kuuest kuust enne õiguse tekkimist;
• kuni kolme kuu jooksul pärast õiguse tekkimist.

Lisainfot saab https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-taotlemine.

Majandus, ettevõtlus

Millised sektorid on kõige enam täna hädas?

Täna teame, et kõige kriitilisem on turismisektoril (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus, konverentsid, seminarid, üritused). Järjest keerulisemaks läheb olukord transpordis, viitega jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindusse. Sisuliselt puudutab olukord kogu ettevõtlussektorit.

Ettevõtete peamised probleemid:

• Likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit)
• Töötajate koju jäämine (sh kes maksab), eriti kus kaugtöö pole võimalik
• Sundpuhkus (vs koondamine vs osaline töökoormus)
• Toetatud projektides paindumatud lahendused (probleemid võivad ilmneda hiljem, EL reeglid)
• Negatiivne mõju nõudlusele on juba tuntav laial skaalal
• Kuidas riik aitab ettevõtetel kriisiga toime tulla?

Kui palju surutisest väljatulek maksab?

Summadest on vara rääkida. Lisaks eelarvele ja Euroopa Liidu toetustele on valitsusel võimalus ka laenu võtta, et surutisele tugevamini vastu seista. Ehk lähtuksime põhimõttest – laenata tuleb raskel ajal. Keerulisi asjaolusid arvestades ei peaks me tabuks ka suuremat riigieelarve miinust kui seni. Oluliste investeeringute tegemiseks tuleks liberaliseerida ka ELi eelarvereegleid, seda eriti Eesti-sugustele riikidele, kelle eelarvedistsipliin on siiani väga hea olnud.

Mida pangad teha plaanivad ja kuidas aitavad hädas olevaid ettevõtteid?

Ka pankade huvi on keerulisest ajast võimalikult valutult välja tulla. Oleme pankadega suhelnud ja seni on nad olnud nõus klientidele vastu tulema. Eesti Pank otsustas 25. märtsil viia kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida pangad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Muutus jõustub eeldatavasti 1. maist.

Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

Töötukassa nõukogu jõudis kolmapäeval, 18. märtsil kokkuleppele, et raskustes ettevõtetes koondamise vältimiseks plaanib Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolme tingimust:

• ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
• ettevõttel ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda;
• töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.

• Taotlusi saab esitada tööandja, kuid oluline on tähele panna, et märtsis veel taotlusi vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist kuni 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes alates 1. märtsist on saanud juba koondamisteate.

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast täpselt kujutavad?

Valitsus võttis neljapäeval, 19 märtsil vastu lühiajalise meetmete paketi. Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Pakett sisaldab ka Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi ning võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks. Samuti sisaldab see kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmete paketi sisu:

• Täiendavad toetused KredEx’i kaudu. Loe teenuste kohta rohkem siit: https://kredex.ee/et/koroona
• Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusummaks on 250 miljonit eurot ja tingimused on järgmised:

1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020;
2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana;
3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.

• Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.
• Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.
• Füüsilisest isikust ettevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.
• Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.
• Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Pikaajaline abipaketi eesmärk saab olema tänasest turušokist kiirem taastumine. See on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on saanud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjub kaubandusele?

Riigipiiri ületades peab arvestama pikemate järjekordadega. Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu teostav transport ning elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad eeldusel, et neil puuduvad haigussümptomid.

Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida ka välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole viirussümptomeid. Neile 14-päevane isolatsiooninõue ei rakendu tingimusel, et riiki läbitakse sel eesmärgil viivitamata.

Millised piirangud on kehtestatud kaubanduskeskustele, söögikohtadele, baaridele, lõbustusasutustele?

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused, avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb järgida põhimõtet, et liigutakse koos, kas üksi või kahekesi ning hoitakse vähemalt 2-meetrist vahet. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.Poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise.

Söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused tuleb õhtul kella 22st sulgeda, v.a toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.

Suletud on ka meelelahutuskohad/lõbustuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kas on kavas sulgeda teenindusasutusi nagu juuksurid, massaažisalongid, ilusalongid?

Kui juuksurid, massaažisalongid, ilusalongid asuvad kaubanduskeskustes, tuleb need sulgeda. Kui need asuvad mujal ja eraldi, siis võivad nad praegusel hetkel tööd jätkata eeldusel, et nad on piisavalt hügieensed, et kaitsta nii personali kui ka kliente.

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab MTA eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini.

Alates 1. maist vähendatakse intressimäära tähtajatult seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Samuti vähendatakse edaspidi maksuvõlgade ajatamise korral intressi määra kuni 100 protsenti. Hetkel on maksimaalne võimalik intressi vähendamine 50 protsenti.

Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende MTA-s olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohe, või tulevikus, ja võib selle küsida oma pangakontole.

MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik ja soovitab ettevõtjatel probleemide korral MTA e-keskkonna kaudu alustada maksuvõla ajatamist või anda muul moel oma maksuhaldurile raskustest teada.

Mida teha, kui ettevõtjal on raskusi maksude tasumisega?

Esmalt tasub teada, et eriolukorra ajal (1. märtsist kuni 1. maini 2020) Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuvõlalt intressi ei arvesta.

Kui maksukohustus on võimalik tasuda kuu jooksul, siis ei ole vaja MTA poole pöörduda ning võlga ajatada. MTA ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, siis on kindlasti oluline võla tasumine ajatada. Samuti siis, kui raskused on pikemaajalised.

Kõik deklaratsioonid tuleb ikkagi korrektselt ja õigeaegselt esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas ettevõtja võib lihtsalt maksud maksmata jätta?

Ei või. Maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine ei tähenda üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et see on raske aeg kõigile. Riigi toimimise tagamiseks on aga oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem.

Kuidas peaks käituma FIE?

Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla.

FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa kantakse nende MTAs olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohese, või tulevikus, ja võib selle küsida oma pangakontole.

Nii FIE-dele, kui ka teistele maksumaksjatele, ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul ehk 1. märtsist kuni 1. maini maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule ka hiljem tasuda. Makseraskustesse sattudes tuleb ka FIEdel maksudeklaratsioonid korrektselt esitada, muidu ei ole võimalik riigil saada adekvaatset hinnangut ettevõtjate seisust.

Maksuvõla tekkimisel soovitab MTA selle ajatada. Lihtsustatud ajatamise võimalus asub MTA e-keskkonnas. Maksukohustust saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

Maksuvõlalt intressi arvestamine on peatatud 1. märtsist kuni 1. maini. See aga ei tähenda, et makse ei peaks maksma, kui see on vähegi võimalik – intresside arvestamise peatamine ei tähenda maksuvabastust.

FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, katkeb kahe kuu pärast tema ravikindlustus. Seega need, kellel on ravikindlustus just FIEna registreerimisest tulenevalt, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

Kust saab ettevõtja aktuaalset infot maksumuudatuste kohta?

Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb jooksvalt.

Vene keeles leiab korduma kippuvad küsimused veebiaadressilt https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.

Kõik MTA teenindussaalid on eriolukorra tõttu jätkuvalt suletud.

Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel pöörduda ariklient@emta.ee ja telefonile 880 0812. E-kirja teel vastab MTA hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kiiremate küsimuste korral tuleks helistada.

Tolliteemadel saab infot, kui kirjutada tolliinfo@emta.ee või helistada 880 0814.

Tehniliste küsimuste korral ja juhiste saamiseks e-MTAs tegutsemiseks saab infot e-maks@emta.ee ja telefonil 880 0815.

Eraklientide küsimustele vastatakse eraklient@emta.ee ja infotelefonil 880 0811.

Käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

• Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
• Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
• Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kuidas ennetada COVID-19 levimist kaubandusettevõtetes, restoranides, baarides jne?

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused, avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Teistes poodides tuleb järgida põhimõtet, et liigutakse koos, kas üksi või kahekesi ning hoitakse vähemalt 2-meetrist vahet. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise. Söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused tuleb õhtul kella 22st sulgeda, v.a toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu. Suletud on ka meelelahutuskohad/lõbustuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid). Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet on koostanud COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele.

• Vältige kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kontakti.
• Korraldage ringi valmistoidu iseteeninduslettide kasutus, pakendage võimalusel lahtist valmistoitu müügikohas tarbija jaoks ette.
• Pakkuge valmistoitu ainult pakendatuna (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid, salat jms), korraldage pakendamine selliselt, et see toimuks eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Veenduge, et ühekordsed pakendid (nt kohvitopsid) ei oleks klientidele vabalt kättesaadavad.
• Järgige tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid.
• Tagage, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud piisava toiduhügieenialase koolituse.
• Ärge korraldage toidu degusteerimisi ja teiste toodete tutvustamisi.
• Puhastage ja desinfitseerige kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu (sh müügilette) tavapärasest sagedamini.
• Kõigile teistele kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad, remontijad) tagage koheselt kätepesu ja desinfitseerimise võimalused.
• Järgige tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.
• Järgige puhastusvahendite tootja avaldatud kasutusjuhendit. Koostage vastavalt tootele puhastusgraafikud koos sagedusega erinevatele pindadele.
• Kõik võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) hoiustada teistest jäätmetest eraldatuna suletud kotis ning käidelge 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Kuidas ennetada COVID-19 levimist kauplustes?

• Vältige kogunemisi.
• Võimalusel lugege sisse teavitus ning teavitage läbi kõlarite, et inimesed hoiaksid distantsi minimaalselt 2 meetrit (sh kassajärjekordades) ning minimeeriksid kaupade puudutamist.
• Pöörake tavapärasest enam tähelepanu iseteeninduspultide ja -kassade, ostukärude ja -korvide, kaalude jms puhastamissagedusele. Iseteeninduspulte ja kassade puutetundlikke ekraane puhastada võimalusel pärast iga kasutamiskorda.
• E-poe olemasolul soodustage selle kasutamist.
• Korraldage kassade töö nii, et klientidel oleks võimalik üksteisest ja klienditeenindajast hoida distantsi minimaalselt 2 meetrit.

Kuidas ennetada COVID-19 levimist toitlustusettevõttes?

• Asetage lauad nii, et istekohade vahemaa on minimaalselt 2 meetrit.
• Puhastage kindlasti ja võimalusel desinfitseerige lauad ja toolid peale igat laudkonda. Soovitatav on laudlinu mitte kasutada. Nende kasutamisel vahetada need peale iga laudkonda.
• Hoidke söögiriistade toiduga kokkupuutuvad osad viisil, mis aitab vältida nende võimalikku kontakti viiruskandjatega.
• Ärge pakkuge buffee tüüpi toitlustamist.
• Võimalusel eelistage toidu kaasamüüki ja kojuvedu kohapeal toitlustamisele
• Soovitage Klientidel tuleb hoida üksteisest minimaalselt 2 meetrit distantsi.
• Pakkuge klientidele võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.
• Asetage käte desinfitseerimisvahendid klientide liikumisteedele nähtavasse kohta.
• Paigaldage vastavad piltjuhised desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise seest?

• Jälgige töötajate tervist. Eelpool loetletud haigussümptomitega töötajad saatke koju ja andke kaasa isolatsioonijuhised 14-ks päevaks.
• Kõik haigestunuga kontaktis olnud töötajad peaksid jälgima oma tervist, haigussümptomite tekkimisel jääma koju 14-ks päevaks ja järgima isolatsioonijuhist.
• Hoidke klientidega minimaalselt 2 meeter distantsi.
• Võimaldage töötajatel regulaarset kätepesu vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, vähemalt iga 2 h järel.
• Kui kätepesu ei ole võimalik, desinfitseerige võimalusel käsi minimaalselt 70% etanoolipõhise käte antiseptikumiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
• Soovitage klientidega kokku puutuvatel töötajatel kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja nende eemaldamisel desinfitseerige käsi. Kinnaste eemaldamine: ühe käe kindaga võtke teise käe kinda peopesa ja randmevahelisest kinda osast sõrmedega ja tõmmake kinnast käest nii, et kinnas läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita ning need tuleb kassast lahkudes eemaldada ja panna pealt suletavasse kotti.
• Maski kasutamisel järgige tootjapoolset maksimaalset kasutusaega.
• Tööriided (sh tekstiilkindad) peske peale igat vahetust, maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril. Samuti puhastage tööjalanõud peale igat vahetust.
• Minimeerige riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuudet klientidega.
• Võimalusel korraldage töö ühes vahetuses või vahetuste üleandmine nii, et erinevate vahetuste töötajad üksteisega kokku ei puutuks.

Juhendid ja soovitused:

Terviseameti koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejatele seoses koroonaviirusega

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Millal tuleb käsi pesta?

Käsi tuleb pesta:

• enne töö alustamist;
• enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
• pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
• pärast jäätmete käitlemist;
• pärast koristamist;
• pärast tualeti kasutamist;
• pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
• pärast söömist, joomist või suitsetamist; pärast raha käsitsemist.

Tarbija ja ettevõtja õigused – reisimine, üritused, kinkekaardid, piletid, laen, liising, kaubandus

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on reisijal õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL vedaja). Lisaks on reisijal õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks toitlustuse või majutuse tagamine, kui inimene ootab esimesel võimalusel toimuvat asenduslendu. Tuleb arvestada, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui reisija valib piletiraha tagastamise või asenduslennu hilisemal kokkulepitud kuupäeval, siis ei ole lennuvedajal enam kohustust reisija eest hoolitseda.

Palume reisijatel arvestada, et hetkel võib lennuettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. Palume reisijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!

Lisateavet lennureisija õiguste kohta praeguses olukorras leiab ka Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.

Minu lend ja majutus on eraldi broneeritud, kuid ma ei soovi reisile minna. Mida teha?

Tasub ühendust võtta vahendajaga, kes piletid ja majutuse müüs, või otse lennufirma ja majutusasutusega ning uurida, kas on võimalik teenusest loobuda ja raha tagasi saada. Palume tarbijatel arvestada, et hetkel võib ettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. Palume tarbijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust.

Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

See, millised reisikindlustuse tingimused tarbijale kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui sõlmitud on reisikindlustus, tasub kindlustusandjalt täpsemalt uurida kindlustuskaitse ulatuse ja selle tingimuste kohta.

Kas reisikindlustus üldse kehtib olukorras, kus Maailma Terviseorganisatsioon on koroonaviiruse levimise tõttu kuulutanud välja ülemaailmse pandeemia?

Reisikindlustuse puhul on tegemist vabatahtliku kindlustusega, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlusvõtja kokku missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma täitmise kohustuse täitma. Seepärast ei kuulu kindlustusvõtjale hüvitamisele igasugune kahju, vaid üksnes see kahju, milles pooled on eelnevalt kokku leppinud. Kindlustusandja tingimustes on kirjas, mida kindlustusandjad loevad kindlustusjuhtumiteks ja mida mitte. Lisaks on üldjuhul kindlustusandjate tingimustes välja toodud välistused, kus olukorras, kus kindlustusjuhtum on küll toimunud, kuid selle toimumise põhjuseks on tingimustes sätestatud välistus ning tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele.

Eesti Kindlustusseltside Liit on välja töötanud reisikindlustuse hea tava, mille kohaselt ei hüvita kindlustusandjad üldjuhul pandeemia/epideemia või ametivõimude tegevuse tõttu tekkinud kahju. Siinjuures ei ole oluline, kas reisikindlustus on sõlmitud enne pandeemia või pärast pandeemia väljakuulutamist. Seda, kas teie kindlustusandja tekkinud kahju hüvitab, sõltub konkreetsest kindlustusandjast, kuivõrd osad kindlustusandjad on teavitanud, et hüvitavad näiteks ravikulud, karantiiniga seotud lisakulud majutusele ning transpordile jne.

Kas olukorras, kus viibin veel välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ning lepingutingimustest. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin ning inimene ei pääse reisilt kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal koju ning sellega seoses tekib reisijatele lisakulu.

Mida peaksin tegema olukorras, kus seoses viiruse levikuga jäetakse ära planeeritud lend või kui reisi sihtkoht suletakse karantiini tõttu?

Esmalt tuleks pakettreisi puhul pöörduda reisi korraldaja või kui reis tegemist ei ole pakettreisiga, siis lennuettevõtte ja majutusasutuse poole alternatiivsete lahenduste saamiseks – näiteks minna reisile pärast olukorra stabiliseerumist.

Kui lennu jätab ära lennu- või mõni muu transpordiettevõte seoses sihtkohas valitseva koroonaviiruse leviku tõttu, siis reisijal on õigus lennupiletite raha tagasi saada, seda eeldusel kui reis sai alguse Euroopa Liidust. Kui ettevõte keeldub piletite hüvitamisest, siis tuleks esitada kahjuavaldus kindlustusseltsi.

Kust leian infot ärajäänud lendude kohta?

Tallinna Lennujaama kodulehel on avaldatud korduma kippuvad küsimused seoses koroonaviiruse mõjudega lennuliiklusele, sealt saab kõige värskemat infot https://www.tallinn-airport.ee/uudised/kkk-korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-mojudest-lennureisidele/.

Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab olema eelnevalt sõlmitud meditsiiniabikindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustust sõlmides kohustuslik eeldus lepingu sõlmimiseks, s.t et meditsiiniabikindlustust mitte sõlmides ei ole võimalik reisikindlustust üldse sõlmidagi.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel igasuguse viirusehaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu ning ka koroonaviirusesse haigestumist loetakse kindlustusjuhtumiks. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil antud piirkonnas on kuulutatud välja epideemia.

Kui inimene otsustab siiski reisida epideemia piirkonda ning haigestub seal koroonaviirusesse, siis sellega seotud ravikulud ei ole enam tervisekindlustuse alusel laetud, sest seda loetakse enese teadlikuks ohtu asetamiseks.

Olen pakettreisil ja tahan enne selle lõppu Eestisse naasta. Mida edasi teha?

Pakettreisilepingu puhul on raskustesse sattunud reisijal õigus pöörduda reisikorraldaja poole, kes peab talle viivitamata asjakohast abi võimaldama. Muuhulgas peab reisikorraldaja aitama reisijat alternatiivsete reisivõimaluste ehk varasema tagasilennu leidmisel. Kuna reisikorraldaja kohustus on aidata üksnes tagasilennu leidmisel, siis tagasilennu pileteid reisikorraldaja hüvitama ei pea. Reisikorraldaja võib sellise abi eest nõuda reisijalt mõistlike kulude hüvitamist, kui olukorra on põhjustanud reisija tahtlikult või hooletuse tõttu. Antud juhul, kui tegu on erakorralisest asjaolust tulenevalt varasema tagasilennu soovimisega, ei saaks reisikorraldaja eelnevalt nimetatud hüvitist reisijalt nõuda.

Mis saab pakettreisi osast, mis jääb reisijal saamata, kui inimene otsustab ise varem reisilt naasta?

Kui reisija soovib enne reisi lõppu kodumaale naasta Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu, ei ole tal õigus nõuda reisikorraldajalt osutamata jäänud teenuste eest raha tagasi. See reegel kehtib juhul, kui reisikorraldaja oleks valmis ja võimeline pakettreisi osaks olevaid teenuseid osutama vastavalt pakettreisilepingus kokkulepitule.

Mis saab, kui ma jään pakettreisile lõpuni ning riik vahepeal piiri kinni paneb?

Reisikorraldajal ei pruugi sel juhul olla võimalus oma lepingust tulenevat kohustust täita ja reisijat tagasi Eestisse tuua. Kui vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ei ole võimalik korraldada reisija tagasireisi, kannab reisikorraldaja kulud vajalikule reisija majutusele, mis ei ületa kolme ööd reisija kohta. Pärast kolme öö möödumist jäävad majutuskulud reisija enda kanda. Majutus on võimalusel lepingus kokkulepitud majutusega samas kategoorias, kuid kuivõrd tegemist on olukorraga, kus esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, ei pruugi reisikorraldaja suuta samaväärset majutust alati tagada.

Kolme öö majutuskulude piirang ei kehti:

• kui pakettreisi osaks on tagasilend lähtekohta;
• kui reisija tagasireisiks asjakohase transpordivahendi suhtes kohaldatavate reisijate õigusi käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt peab reisikorraldaja kandma reisija majutuskulusid pikema aja vältel;
• liikumispuudega isikute ja neid saatvate isikute suhtes, rasedate naiste ja saatjata alaealiste suhtes ning isikute suhtes, kes vajavad eriarstiabi, tingimusel, et reisikorraldajat on nende konkreetsetest vajadustest teavitatud vähemalt 48 tundi enne pakettreisi algust.

Nendel juhtudel peab reisikorraldaja vajadusel kandma ka reisija pikema majutamise kulud.

Mis on minu õigused, kui reisikorraldaja otsustab erakorralistest asjaoludest tulenevalt reisijad reisilt varem tagasi tuua?

Pakettreis lõppeks varem reisikorraldajast tulenevalt ning reisikorraldaja peaks sel juhul ilma lisatasuta pakkuma reisijale uut (varasemat) tagasilendu. Võimaluse korral peaks tagasilend olema lepingus kokkulepitud tagasilennuga samaväärse või sellest kõrgema kvaliteediga. Kui vähemalt samaväärset tagasilendu ei ole võimalik pakkuda, siis võib reisijal olla õigus tagasilennu osas hinda alandada.

Pakettreisi varasemast lõppemisest saamata jäänud osa hüvitamisel võivad pooled kokku leppida näiteks kinkekaardi andmises või tulevase reisi hinnast soodustuse tegemises. Kui need variandid ei sobi, võib reisija pakettreisi hinda alandada võrdselt saamata jäänud pakettreisi osaga. Reisijal ei ole peale hinna alandamise reisikorraldaja suhtes kahju hüvitamise nõuet, kuna lepingu rikkumine tuleneb vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.

Palume reisijatel arvestada, et hetkel võib reisiettevõtjatel esineda viivitusi päringutele ja nõuetele vastamisel. Palume reisijatelt selles osas mõistvat suhtumist ja kannatust!

Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

Paljud reisikorraldajad on hetkel lähitulevikku planeeritud pakettreisid tühistanud, kuid olukord on kiiresti muutuv. Reisid, mis on planeeritud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, võivad asjaolude muutudes juba plaanipäraselt toimuda. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta hetk ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamise vajadus on vältimatu.

Kui reisikorraldaja lähitulevikus toimuvat reisi siiski tühistanud pole, siis tasub teada, et ka reisijal on õigus lõpetada pakettreisileping enne pakettreisi algust lõpetamistasu maksmata, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad hõlmata näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme, nagu terrorism, märkimisväärseid ohte inimese tervisele, nagu raske haiguse puhang reisisihtkohas, või loodusõnnetusi, nagu üleujutused, maavärinad, või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil.

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid kaaluma reisikorraldajatega ka paindlikumates lahendustes kokkuleppimist. Näiteks võib ettemaksu tagastamise asendada reisi muutmisega hilisemale kuupäevale või asendada pakettreisi kinkekaartidega, mida reisija saab enda äranägemise järgi hiljem kasutada.

Mul on juba ostetud reis ja lennupiletid välismaale. Ettevõte neid hüvitada ei taha, kust saan edasist abi küsimuse lahendamiseks?

Oma küsimusega peate pöörduma tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametisse. Amet on koroonaviiruse kohta avaldanud ametliku info oma kodulehel. Lisainfot saab ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti infoliinilt +6201707.

Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

Ürituse korraldaja saab lisaks raha tagasisaamisele pakkuda võimalusi alternatiivseteks ürituse aegadeks või kinkekaartide andmiseks. Juhul, kui tarbijale need valikud ei sobi, on tal õigus saada raha tagasi. Kuna ära jäävate ürituste hulk on väga suur, palutakse varuda kannatust asjaajamisel.

Soovin mängutoa broneeringu tühistada koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab ettemaksust?

Tarbijal on õigus broneeringu eest ettemakstud raha tagasi saada. Samuti võib poolte kokkuleppel muuta broneeringu ümber hilisemaks kuupäevaks.

Kui mul on spordiklubiga tähtajaline leping, siis millised tingimused mulle seoses eriolukorraga kehtivad?

Tähtajaliste lepingute puhul soovitame pöörduda teenusepakkuja poole ning uurida erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks, nt lepingu peatamist, kinkekaarti, hinna alandamist või muud kokkulepet. Samas on tarbijal õigus ka vääramatu jõu tõttu lepingu lõpetada, kuid soovitame seda võimalust kasutada ainult viimase abinõuna.

Mu laps ei saa käia huviringis, kuid olen selle eest maksnud. Kas mul on õigus vähem maksta?

Oleneb konkreetse lepingu tingimustest. Näiteks kui on kokku lepitud nii, et lepingu kestel tuleb teenuse osutajal korraldada kindel hulk trenne/tunde, kuid täpsemates kuupäevades kokkuleppimine on jäetud jooksvaks, siis võib olla lahendus see, et teenuse osutaja annab trennid/tunnid pärast olukorra normaliseerumist.

Kui aga kokkulepe on selline, et igas kuus tuleb anda kindel arv trenne/tunde, siis võib märtsikuu trennid/tunnid lükata edasi tulevikku või vähendada teenustasu nende trennide/tundide võrra, mis osutamata jäävad.

Mida teha, kui kinkekaart või -pilet aegub ajal, mil teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu lunastada?

Kui kinkekaart või -pilet aegub olukorras, kus teenust ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi/pileti eest tasutud summa. Seega soovitame pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat infot, sest praeguses olukorras on mitmed kauplejad ise kõik vajaliku info üles pannud.

Kas kaupleja võib keelduda kinkekaardi eest tasutud summa tagasi maksmisest, kui tarbijal oli võimalus kasutada kinkekaarti ettevõtte e-poes, aga mitte kinos (Apollo näitel – e-pood ja raamatupoed on avatud, kuid kino suletud)?

Tarbijal ei ole õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi eest tasutud summa, kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi. Kui tarbija ei saa kinkekaarti kasutada kinos, aga kinkekaardi kasutamine kaupleja e-poes on võimalik, siis lepingust taganemise õigust ei ole.

Kas teenuseid saab ka hiljem sama kinkekaardi alusel tarbida (mis sest et aegunud)?

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, mitmed kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Soovitame pöörduda kinkekaardi väljastanud kaupleja poole. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jne). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.

Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldus, millest soovin nüüd taganeda?

Esmalt soovitame pöörduda teenusepakkuja poole. Kui teenusepakkujale on makstud ettemaks ja tarbija soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata juba kantud kulude osa ning sellest ülejäänu peab ta tarbijale tagastama. Kui aga tarbija ei ole teinud ettemaksu, aga soovib teenusest loobuda, siis on teenusepakkujal õigus nõuda tarbijalt mõistlikku hüvitist juba tehtud kulutuste eest. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.

Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha sissetuleku langust, tuleb kindlasti kiiresti ühendust võtta teenuse pakkujaga. Näiteks mõned pangad pakuvad maksepuhkust.

Kelle poole ma pean pöörduma edasise osas nõu saamiseks?

Pöörduge teenuse pakkuja poole. Kuna pangad maksepuhkuse saamist ei garanteeri, siis on üldine soovitus raskuste puhul aegsasti kontakteeruda kodupangaga, et leida juba varakult koos sobiv lahendus.

Mida teha, kui ma olen tellinud kauba, aga kaupleja teatab, et tal ei ole võimalik riikliku eriolukorra tõttu kaupa minule tarnida?

Kui kaupleja teatab, et tal ei ole võimalik kaupa tarnida ehk tarbijaga sõlmitud lepingut täita, siis arvestades eriolukorda, oleks mõistlik üritada lahendada olukord kõiki pooli rahuldava kokkuleppega. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, siis võib tarbija lepingust taganeda. Selleks peab tarbija esitama kauplejale kirjaliku lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemisel saab kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. See tähendab, et tarbija saab nõuda tema poolt tasutud summade tagastamist. Arvestades praegust eriolukorda, tasub varuda kannatust. Tavaolukorra peaks kaupleja tagastama tarbija poolt tasutud summad 1-2 tööpäeva jooksul.

Soovitus kauplejale: Juhul kui kauplejal ei ole võimalik oma lepingulisi kohustusi täita ning ta ei ole võimeline tarbijatele kaupu tarnima, siis peab kaupleja esimesel võimalusel kaupade aktiivse müügi lõpetama ning teavitama tekkinud tarneraskustest tarbijaid.

Mida teha, kui soovin 14 päeva jooksul sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, kuid riikliku eriolukorra tõttu on ettevõtte tegevus peatatud? Kas 14-päevane taganemisõigus peatub?

Riikliku eriolukorra kehtestamine ei anna kauplejale õigust jätta tarbija pretensioonid lahendamata. Kui tarbija soovib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda, peab kaupleja seda tarbijale võimaldama. Juhul kui tarbijal on kaupleja tegevuse või ostetud kauba suhtes pretensioon, on tal õigus see kirjalikult kauplejale esitada ning kaupleja on kohustatud 15 päeva jooksul pretensioonile vastama, teatades nõude rahuldamiseks või kaebuse võimalikust lahendusest.

Olen sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganenud ning ootan, et ettevõte kannaks raha üle. Kas riikliku eriolukorra tõttu saab ettevõte lükata edasi rahaliste kohustuste täitmist?

Kui tarbija on esitanud kauplejale lepingust taganemise avalduse, siis peab tarbija tagastama kauplejalt saadud kauba ning kauplejal on kohustus tagastada tarbijale tema poolt tasutud summad, sh kauba kättetoimetamise kulud. Tarbija poolt tasutud summad peab kaupleja tagastama tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel. Kaupleja võib keelduda tagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on tagastanud talle lepingu esemeks olnud kauba või esitanud tõendi kauba tagastamise kohta. Kuid arvestades eriolukorda soovitame olla kaupleja suhtes mõistev ja varuda kannatust.

Pretensiooni esitamise aeg hakkab kätte jõudma. Mida teha?

Arvestades eriolukorda ja liikumispiirangud soovitame pöörduda kirjalikult kaebusega e-kirja teel kaupleja poole. Kaebuses tuleb märkida, tarbija ees- ja perekonnanimi, millal on kaup ostetud, mis puudused on kaubal ilmnenud ja välja tuua oma nõue. Kauplejale saadetavas kirjas peaks tarbija märkima ka, et kauba toimetab ta kaupleja juurde esimesel võimalusel peale eriolukorra äralangemist, st et oleks pooltevaheline kokkulepe olemas.

Tahan osta poest tagavaraks suurema koguse toiduaineid. Kas kauplejal on õigus piirata minu poolt ostetavaid koguseid?

Kaupleja ei saa otseselt keelata kaubakoguse suurust. Juhul kui kaupleja soovib piirata mõne toidukauba või esmatarbekauba ühekordseid müügikoguseid, tuleb sellekohane teave kindlasti esitada müügikohas nähtaval kohal. Selle küsimuse saab otsustada üksnes kaupleja ja seda otsust peab ta olema suuteline ka põhjendama. Üheski seaduses hetkel sellekohaseid sätteid ei ole ja kaupleja peab oma tegevuses juhinduma kaubandustegevuse headest kommetest ja tavadest.

Kas kauplustes peab olema võimalik tasuda kauba eest tavakassades või võib kaupleja seoses välja kuulutatud eriolukorraga luua tasumise võimaluse ainult läbi nutikassade?

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt on nutikassade alas olemas ka kaupluse teenindaja, kes abistab ja õpetab ostjat kauba ostmisel läbi iseteeninduskassa.

Kui ma soovin tarbija õiguste kohta eriolukorra tingimustes lähemat infot, kust ma võin seda leida?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud koroonaviirusega seoses ametliku info oma kodulehel. Lisainfot saab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infoliinilt +6201707.

Olen pensionär ja olen ostnud endale pesumasina, mis läks katki. Pesumasina müünud firma keeldus remondimeest saatmast viiruseohu tõttu. Kas firma saab keelduda teenuse pakkumisest viirusehirmu tõttu?

Jah, erakorralistel asjaoludel on õigus keelduda. Kuna on eriolukord ja seoses sellega kehtivad piirangud ka teiste inimestega kontaktis olemisele, siis on antud juhul kaupleja keeldumine mõistetav. Kui tarbijal läheb 2 aasta jooksul arvates ostust pesumasin katki, siis vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja tarbijal on õigus nõuda sel ajal toote parandamist. Tavatingimustes loetakse müüja poolset müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Samuti kui asja parandamise või asendamisega on ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Kui ettevõtja keeldub õigustamatult pesumasinat parandamast või ta põhjustab asja (mitte) parandamisega tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi, siis on ta müügilepingut oluliselt rikkunud, mis on alus tarbijale lepingust taganemiseks. Ehk siis tarbija võib tagastada toote ja raha tagasi küsida.

Samas, müüja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui ettevõtja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida ettevõtja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Antud juhul, kui kehtib eriolukord, valitsus on palunud kõigil kodus püsida, vältida kontakte teiste inimestega avalikes kohtades, siis seda olukorda võib laiendada ka võõra isiku kodus käimisele. Ettevõtja ei saanud eriolukorra ja piirangute kehtestamist mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ettevõttelt oodata, et ta kokkuleppe sõlmimise ajal eriolukorrast tingitud piirangutega arvestaks. Seepärast on ettevõtja tegevus, keelduda tarbija kodus tema pesumasina parandamist eriolukorra ja sellest tulenevatest piirangutest, sh eesmärgist kaitsta enda tervist, vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Seega jah, ettevõte saab keelduda teenuse pakkumisest garantii/pretensiooni esitamise õiguse korral seoses eriolukorrast kehtestatud piirangute tõttu (vääramatu jõud) ja ka muul juhul nt viiruse hirmu tõttu. Aga loodetavasti on tarbijal võimalik jõuda ettevõtjaga kokkuleppele, et kui eriolukord on möödas, siis leiavad nad mõlemat poolt rahuldava lahenduse. Kui tegemist ei ole 2 aastase garantii/pretensiooni esitamise õiguse olukorraga, siis ei ole ettevõtjal seadusest tulenvat kohustust tarbijale teenust pakkuda. Ettevõtja võib valida keda teenindab ja millal seda teeb.

Haridus ja distantsõppe korraldus

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldati ümber distantsõppena. Distantsõpe jätkub vähemalt 12. aprillini, suure tõenäosusega aprilli lõpuni. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengutest.

Millised haridusasutused on suletud? Kas haridushooned võivad lahti olla?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.

Mida tähendab distantsõpe?

Distantsõpet käsitleme kui paindlikku õppetöö korraldust, kus õppetöö toimub väljaspool kooliruume õpetaja poolt juhendatud elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel või muul õppeasutuse ettenähtud viisil (iseseisvad ülesanded, trükised vm).

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

• Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
• Suhtlus õpetajaga/kooliga – koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
• Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
• Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
• Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks.

Millised on distantsõppe võimalused e-vahendite abil?

Õppetöö paindlikul korraldamisel on abiks digitaalseid õppematerjalid või -vahendid, mida saab valida vastavalt vajadusele ja võimalustele. Õppematerjalid võivad olla paberkandjal, kuid õpiülesande sooritamise ning tagasisidestamise koht mõnes digitaalses keskkonnas nt. Stuudium, e-Kool, padlet, Google Docs vms.

HITSA veebilehelt leiab abistava materjali e-õppe korraldamisel tekkivate küsimuste lahendamiseks. 10. märtsil toimus HITSA veebiseminar koduõppe korraldamisest tehnoloogia abil, järelvaadatav siit, seminari esitluse leiab siit. 15. märtsil andsid nõustajad ja haridustehnoloogid samal teemal nõu lapsevanematele, järelvaadatav siit.

Õpetajate toetamiseks on loodud avalik Facebooki grupp „Koduõpe tehnoloogia abil“ kust kõik õpetajad on oodatud vajadusel haridustehnoloogidelt nõu küsima. Lapsevanemad saavad nõu grupist “Kodune distantsõpe“.

Võimalikud e-õppe ressursid:

• E-koolikott https://e-koolikott.ee/ on õppematerjalide varamu, kus õppevara on kättesaadav kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Gümnaasiumi kohustuslikud ja valikkursused on tasuta kaetud õppematerjalidega sotsiaal-, kunstide-, matemaatika- ja loodusvaldkonnas. Lisaks leiab E-koolikotist põhikoolis kasutatavad digiõppevara komplektid loodusvaldkonnas, tehnoloogias, kirjanduses, võõrkeeltes, ajaloos, inimeseõpetuses jne. Täiendav info ja juhised: e-koolikott@hitsa.ee, 53 703 898.
• Opiq https://www.opiq.ee/ platvormil on tasuta kättesaadavad kõigi põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade digiõpikud ja ülesannete kogud. põhikooli õppeainete digiõpikud ja ülesannete kogud. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele korraldab kool. Täiendav info ja juhised: info@starcloud.ee, 52 237 793
• Foxcademy https://www.foxcademy.com/ platvormil on tasuta kättesaadavad põhikooli ja gümnaasiumi õppematerjalid matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele korraldab kool. Täiendav info ja juhised: info@foxcademy.com, 56 478 884

Kas distantsõppe detailid paneb paika iga kool ise?

Jah, koolid korraldavad oma distantsõppe ise. E-õppe kohta jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo: https://www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused.

Millised on haridusministeeriumi soovitused üldiseks õppimise toetamiseks lapsevanematele?

• Säilitage ise rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on üks tõhusa õppimise suurim vaenlane.
• Paluge (vajadusel aidake) lapsel püstitada endale päeva õpieesmärgid – mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks võiks vajada. Kirja pandud eesmärgid aitavad lapsel hoida oma õppimist järje peal.
• Arutage lapsega, miks on õppimise plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine hetkel eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi). Arutlege, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemusel kõige paremini toetada ja pakkuge omalt poolt vajadusel lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine jne). Vajadusel paluge õpetajalt abi.
• Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada, põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.
• Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada või paluge uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.
• Võimaldage alates 7. klassist lapsele motivatsiooni hoidmiseks iseseisvust valikutes. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õpiülesandeid täidab.
• Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.
• Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega.
• Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse kui pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.
• Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.
• Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist.

Millised on haridusministeeriumi soovitused õpetajatele ja koolijuhtidele distantsõppe olukorras

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste õpitulemuste numbrilisele hindamisele, kuivõrd suunama tähelepanu õppekorraldusele ning uues olukorras toimetulekule. Numbrilise hindamise asemel on sõnaline kujundav hindamine sobivam õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.

Soovitused õpetajatele õppe korraldamiseks:

• Võtke aega, et mõelda ning laste ja lapsevanemate tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks. Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Keskenduge alguses pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis distantsõppes kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja millisteks tähtaegadeks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.
• Leppige vanematega kokku konkreetsed infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!
• Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuste kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.
• Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.
• Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul/paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate pakkuda, seda ladusam on koostöö nii õpilaste kui lapsevanematega.
• Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.
• Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid nö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded erinevate abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.
• Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust – õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
• Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.
• Distantsõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Mõelge läbi, kuidas on mõistlik läheneda õppetöö korraldamisele, et arvestada muuhulgas perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.
• Tundke huvi, milliseid õpistrateegiad lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimise viiside leidmisel suureks abiks.
• Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike: (1) ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), (2) usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja (3) siiras huvi selle suhtes, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.
• Distantsõppe jätkudes suureneb iga päevaga üha enam laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge – eriti nooremates klassides – keskne võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.
• Nii õpetajate kui perede koormus on distantsõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.

• Soovitusi koolijuhile:

• Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus!
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
• Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

Koolijuhtidel ja õppealajuhatajatel on võimalus kokku leppida haridustehnoloogi nõustamine HITSA vahendusel: koduope@hitsa.ee, 6080707.

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Tugiteenuste võimaluste küsimuses soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda.

Kas olukord mõjutab aprillikuist kevadvaheaega ja suvevaheaega?

Kuna õppetöö toimub, siis praeguses olukorras ei mõjuta õppevormi muutus vaheaegade toimumist. Kui midagi muutub, hoiame teid sellega kursis.

Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Eesmärk on vältida inimeste kogunemist. Vajadusel tohivad õpetajad töötada koolis oma ruumides, kui välditakse suuri kogunemisi ja igal hetkel on võimalik tuvastada kontaktide ring. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Kui on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Kindlasti ei tohi korraldada koolitusi ja seminare ja nõuda neil osalemist muul viisil kui distantsõppe korras.

Mida teha, kui lapsel ei ole kodus internetti või kui kodus on mitu last, kes peavad õppetöös jagama ühte arvutit vms olukorras?

Palun pidage õppetöö korraldamise osas nõu oma lapse kooli ja klassiõpetajaga. Koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks proportsionaalselt. Samuti saab sel juhul kasutada paindlikke tähtaegu. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks ka õppetööks vajalike seadmete laenutamisel.

Tõhusaks abiks on järjest tegusamad kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad. Üks aktiivsematest gruppidest on Facebooki grupp „Igale koolilapsele arvuti!“.

Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õpiülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine saab jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jne. abil.

Kas koolid peavad korraldama distantsõppe perioodil koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat ei pakuta. Kodus olevatele õpilastele koolilõuna pakkumine ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuete täitmine, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.

Kui koolilõunat ei pakuta, kas siis saavad õpilased toiduraha endale?

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele va kutseõppeasutustes, kus jätkub senine toiduraha maksmise süsteem.

Kuidas jõuab koolilõuna nendeni, kes seda vajavad?

Palume koolidel, sõltumata omandivormist, välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab nende õpilastele koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega. Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab nende õpilaste toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele kooli pidajale arveid vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antavas toetuse määras, või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist. Kohalikud omavalitsused võivad kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks koolide pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumisega. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.

Milliseid reegleid tuleb järgida koolilõunat pakkudes?

• Vajadusel ja kokkuleppel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid:
• Mistahes haigusnähtudega isikut ei lubata hoonesse.
• Hoones ei korraldata toidu söömist ning valmissöök antakse üle transpordiks.
• Hoones viibivate isikute kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal. Võimalusel kasutatakse üht sissepääsu sisenemiseks ja teist väljumiseks, välditakse käiguteede ristumist.
• Hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja ennetusmeetmete (nt käte pesemine, desovahendid jms) rakendamine.

Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt) töö korraldamisel.

Kooli hoones haigusnähtudega isiku tuvastamisel tagatakse viivitamatult isiku isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

Kas hindamiskriteeriumid jäävad nii kontrolltööde kui perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks?

Ka distantsõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile ja kui on kehtestatud mingid erisused, siis selle info peab kool keskselt ka edastama. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas õpetaja õpitut tagasisidestab.

Kas uurimistööde kaitsmise gümnaasiumis saab korraldada distantsmeetodil?

Uurimistöö läbiviimise korra kehtestab kool.

Kas distantsõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise?

Ei, ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi distantsõppe ajal korraldada ei tohi.

Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase / õpetaja kodus?

Soovitame võimalusel füüsilist kontakti õppetöös vältida ning õppetöö korraldada distantsilt.

Kuidas tagatakse, et koduõpe annab sama tulemuse, mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka distantsõppe korral kõige kõrgemal tasemel. Samuti on õpitulemuste saavutamine õpilase ja lapsevanema vastutus. Hindamine toimub vastavalt õpetaja poolt antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mis on hinde saamiseks vajalik teha ja mil viisil õpetaja õpitut tagasisidestab.

Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud sinnani, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha distantsõppel ja vajadust ning võimalusi selles osas saab kõige paremini hinnata kool ja õpetaja. Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.

Kuidas motiveerida lapsi distantsõppe tingimustes õppetöö lainel püsima, kui kõrval on palju muid ahvatlusi?

Ennekõike aitab motivatsiooni hoida ülesannete tähenduslikkus (miks on vaja teha just neid ülesandeid, miks õpetaja need valis) ja usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama karistustega kui enesejuhtimine kohe hoobilt ei õnnestu). Kui tekib probleeme, siis tundke siiralt huvi, mis sai õppimisel takistuseks ja mis võiks aidata). Looge kodus õppimisele selge struktuur: kus, millal ja kuidas õpitakse ning pakkuge lastele vajadusel abi.

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist distantsõppe ajal toetada?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele kui võtta aega katsetamiseks – ilma läbikukkumise hirmuta.

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks.

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele – see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata, mida õppida, kui palju ja mis tulemusega.

Kust saab lisainfot või abi haridusteemade kohta?

Kui sul on küsimus haridus- ja teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info@hm.ee või helista numbril 56 900 340 või 56 900 353.

Kui sul on küsimusi õpikeskkondade E-koolikott, Opiq või Foxcademy kasutamise kohta, küsi neilt:

• e-koolikott@hitsa.ee, 53 703 898;
• Opiq: info@starcloud.ee, 53 237 793;
• Foxcademy: info@foxcademy.com, 56 478 884.

Lasteaedade töö

Kuidas mõjutab lasteaedade tööd kehtiv liikumispiirang ja 2-meetrise distantsi hoidmise nõue?

Lasteaiad jätkavad tööd nagu seni, järgides hoolikalt hügieenireegleid ja muid ettevaatusabinõusid.

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö? Kas eralasteaed võib ajutiselt uksed sulgeda?

Lasteaia ja muu lastehoiukoha lahtioleku ja töökorralduse üle otsustab selle pidaja. Munitsipaallastehoiu koha puhul on selleks kohalik omavalitsus. Otsust tehes tuleb lähtuda konkreetse piirkonna olukorrast. Eesmärgiks on tagada nii kaua kui võimalik normaalne elurütm. Siiski soovitame kõigil lapsevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta lapsed koju. Haigeid, haigustunnustega ja hiljuti välismaalt tulnud lapsi ei tohi lasteaeda viia.

Kui lasteaed on suletud, siis kas tuleb tasuda kohatasu?

Munitsipaallasteaia puhul otsustab selle kohalik omavalitsus. Erahoiu puhul sõltub kohatasu maksmine kokkuleppest, milleni erahoiu pidaja, lapsevanem ja kohalik omavalitsus jõuavad.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Jah. Küll aga pole soovitav rühmi omavahel kokku lasta.

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Lasteaedade täielik sulgemine halvaks elutähtsad teenused, mille pakkumisega on seotud paljud lapsevanemad. Lasteaialapsi ei saa üksi koju jätta.

Kui see on aga vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jääma lapsega koju. Kindlasti tuleb jälgida pereliikmete tervist ning mitte saata lasteaeda haigeid, haigustunnustega või hiljuti välismaal käinud lapsi. Lasteaial on õigus selline laps koju saata.

Munitsipaallasteaia ja -hoiu lahtioleku ning töökorralduse üle otsustab kohalik omavalitsus, eraasutuse puhul selle pidaja.

Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.

Mida teha, kui lasteaed on kinni pandud ja lapsi pole kuhugi jätta, perearst haiguslehte ei väljasta, et lastega kodus olla, ning tööandja keeldub puhkust andmast?

Lastehoiu peab tagama kohalik omavalitsus.

Trennid, huviringid ja noortekeskused

Kas huvitegevus, trennid jm võivad toimuda?

Distantsõppe ajal ei tohi toimuda ka huviringid, trennid jms tavapärases st statsionaarses vormis. Muul viisil huvitegevuse läbiviimine on võimalik. Iseseisvate ülesannete andmine juhendaja poolt on tervitatav, kuna aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja tagab tegevuse järjepidevuse.

Kas pean maksma huviringi/trenni eest, kui tegevust ei toimu?

Huvikooli seaduse § 21 lõike 3 alusel moodustab ühe komponendi huvikooli eelarvest tasuliste teenuste osutamine. Kuna huvikool ei saa sellel perioodil teenust osutada, ei ole põhjust ka tasu nõuda. Mõistlikuks lahenduseks oleks kompromiss nagu ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms.

Kas erahuvikool tohib korraldada õppetööd, kui õpilasi on väga vähe?

Alates 16. märtsist on peatatud huvihariduse andmine, sellest tulenevalt tuleb ka erahuvikooli õppetöö korraldada distantsõppena. See tähendab igasuguse kontaktõppe piirangut. Täpsema lahenduse soovitame välja töötada koos koolipere ja õpilastega.

Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Alates 16. märtsist ei ole lubatud ka ühistreeninguid läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida distantsjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel.

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes/praktikal osalemist?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldiste põhimõtetena:

• Vältida olukordi või kogunemisi, mis pole tingimata vajalikud ning kus võib toimuda viiruse ülekandumine. Seega on soovitatav mitte korraldada õppetööd ka väikestes õppegruppides.
• Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui kõik osapooled (õpilane, alaealise puhul vanem, tööandja) sellega nõus on.
• Ühiselamudes elavad õpilased on soovitatav saata koju. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis võib kool võtta vastu ka teistsuguse otsuse.

Olen ettevõtja, pakun huviharidust. Minu sissetulek sõltub õppe toimumisest. Mis ma teen? Kas keegi kompenseerib mulle raha?

Võimalusel jätkata huvihariduse pakkumisega ja kasutada selleks distantsõppe võimalusi. Suhelda vanematega otsides mõistlikku kompromissi osalustasude maksmise jätkumiseks kas või mingis ulatuses. Samuti anda teada kohalikule omavalitsusele tegevuse jätkumisest ning toetuse (selle olemasolul) eraldamise jätkuvast vajadusest. Täpsema info ettevõtjatele suunatud tööturumeetmetest leiab Vabariigi Valitsuse veebilehelt.

Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt eriolukorras tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda distantsõppe vormis, siis on teenuse eest õigus lapsevanemalt ka tasu küsida. Juhul, kui distantsõpet läbi viia ei ole võimalik ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa otseselt nõuda vanemalt selle eest tasu, samas julgustame leidma vanematega koostöös hea lahendus, et eriolukorra lõppemisel oleks võimalik huvikoolis jätkata tavapärase õppega.

Millise toetussüsteemiga saab huvikooli pidaja arvestada seoses oma töötajatele töötasu maksmisega?

Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi http://www.tootukassa.ee veebilehel. Palume jooksvalt infot jälgida. Täpsemate meetmete kohta avaldatakse infot meedia ja vastavate valitsusasutuste kaudu.

Kas me saame arvestada toetussüsteemiga oma personalile, kui me ei saa teenust pakkuda või kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest?

Juhul, kui eriolukord ei võimalda töötajatel kokkulepitud tööd teha, korraldab riik vähenenud töötasu hüvitamise Eesti Töötukassa kaudu. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt tuleks vaadelda olukorda, kus lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest. Kuna valitsuse korraldus nr 77 ei muutnud õppetasu lepinguid, võiks kaaluda nende ülevaatamist ning kompromissi leidmist lapsevanematega.

Juhul, kui meil on individuaalõppe õpilane, kes soovib tunniga jätkata enda ruumides ning ka õpetaja soovib samuti tundi anda, kas meil on õigus sellisel juhul tundi anda?

Kui tegemist on näiteks pilliõppega muusikakoolis, peaks õppetegevuse korraldama distantsõppe vormis, mitte huvikooli ruumides.

Kas erahuvikoolidel, kelle õpetajad on töölepinguga (ja enamik võlaõigusliku lepinguga), saavad sulgemise tõttu kasutada haiguslehte? Kuidas tagada, et inimesel oleks sissetulek, kui huviringid koolides ja lasteaedades suletakse?

Huvikoolide ruumid on eriolukorras küll suletud, aga õpe jätkub distantsõppena. Soovitame ka erahuvikoolidel leida sobivaid lahendusi õppetegevuse ümberkorraldamiseks distantsõppele – see tagab töö jätkumise ning sissetuleku.

Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi http://www.tootukassa.ee veebilehel.

Kui esinevad põhjused haiguslehe võtmiseks, on see perearstiga kokkuleppel võimalik. Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.

Meie õpilaste lapsevanemad soovivad jätkata õppetegevusega kooliruumides. Mida teha?

Huvihariduse andmine on kuni eriolukorra lõppemiseni viidud üle distantsõppele. Huvikoolide ruumides õppetegevust läbi viia ei tohi.

Kuidas toimuvad avatud noortekeskuste tegevused eriolukorra ajal?

Avatud noortekeskuste ruumid on suletud, aga noorsootöö jätkub – tegevused toimuvad erinevaid virtuaalseid võimalusi kasutades.

Avatud noortekeskuse noorsootöötaja tahab jätkata noorsootöö tegevuste läbiviimisega vabas õhus. Kuidas käituda?

Noorsootöö tegevused toimuvad eriolukorras distantsilt. Vabas õhus läbiviidav tegevus on lubatud üksnes individuaalõppena.

Töötan noorsootöötajana avatud noortekeskuses – kui ruumid on kinni, kas ma saan endiselt palka?

Avatud noortekeskuste ruumid on küll suletud, aga noorsootöö tegevused peavad jätkuma. Selleks soovitame veebilahenduste kasutamist (häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt). Kindlasti teavitage omanikku tegevuse jätkumisest uues formaadis. Seega töö jätkub ja palgamaksmine samuti. Kui palgaga tekib probleeme, uurige, kuidas on võimalik kasutada eriolukorras loodud töötasu hüvitist.

 

Kutseharidus, täiskasvanuharidus ja täiendkoolitus

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes/praktikal osalemist?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldiste põhimõtetena:

• Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.
• Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui kõik osapooled (õpilane, alaealise puhul vanem, tööandja) sellega nõus on.
• Ühiselamudes elavad õpilased on soovitatav saata koju. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis võib kool võtta vastu ka teistsuguse otsuse.

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Välisreise kool korraldada ei tohi, situatsioon sihtriigis võib muutuda (riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka logistiliste piirangutega) ning tagasitulekul peaks püsima kodus.

Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus/ühiselamus?

Kool otsustab, aga üldjuhul tuleks saata koju. Kellel kodus distantsõppes osalemise võimalus puudub, saavad jääda õpilaskodusse/ühiselamusse, vältides kontakti teiste õpilastega. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis otsib kool lahenduse.

Mis saab kutsekooli lõpetajatest, kellel on vaja teha lõputöö?

Koolis lõputööd teha ei saa, kool peab leidma lahenduse koostöös õpilasega. Kutseeksamid lükatakse edasi.

Mis saab täienduskoolitustest?

Soovitame tungivalt täienduskoolitused edasi lükata või võimalusel kasutada nende läbiviimiseks e-õppe võimalusi. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kas keeltekoolis võib õpe jätkuda?

Kuna eesmärk on kontakte vältida, siis statsionaarne õpe pigem ära jätta. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Keeleõppeks on võimalik kasutada erinevaid e-õppevõimalusi. Soovitame ajutise lahendusena leida sobiv rakendus.

Eesti keele õppe puhul on näiteks tasuta kasutada: algajatele mõeldud “Keeleklikk” (0–A2-tase) ja edasijõudnutele mõeldud “Keeletee” (B1-tase), kus iga soovija saab oma keeleoskust iseseisvalt arendada. Mõlemad e-kursused on loodud nii vene kui inglise keele baasil.

Kui on tegemist individuaalõppes õppijaga, kes soovib õppega jätkata kodus ja õpetaja on nõus tundi andma, kas seda tohib teha?

Kui tegemist on täiskasvanud õppijaga, peaks lahenduse leidma kahe poole koostöös. Kindlasti ei tohiks osaleda või koolitada need, kes on haigustunnustega, viibinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Õpe hariduslike erivajadustega laste (HEV) koolides

Kuidas on korraldatud õpe HEV-koolides?

Asutustes, kus täielik üleminek distantsõppele pole võimalik, korraldatakse tegevus koostöös koolipidajatega juhtumipõhiselt st arvestades iga õpilase individuaalsust.

Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi kooli mitte lubada.

HTM saadab HEV õppeasutustele täiendavaid juhiseid ning on nendega kontaktis. Lapsevanemad saavad infot koolist.

Kuidas kontrollitakse läbitud teemasid HEV-õpilaste puhul? Kuidas käib hindamine? Kuidas arvestatakse puudumisi? Kuidas kindlustada, et õpilased ei jääks õppekavast maha?

HEV õpilaste õppetöö korraldus ei erine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust, mille kohaselt õppetegevus viiakse läbi distantsilt. Õppetöö üksikasjalikud tingimused (sh hindamise) korraldab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Õppetöös edenemine on samuti kooli ja õpetajate poolt korraldatav ning hästi korraldatud distantsõppe puhul ei teki mahajäämist õppekavas sätestatust.

Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega lastele koduõppe, kaugõppe korraldamisel.

Eksamid koolides

Mis saab lõpueksamitest?

Eriolukorra tõttu lükatakse gümnaasiumi lõpueksamid edasi. Uued eksamiajad olenevad eriolukorra kestusest. Kindlasti ei alustata eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastumist.

Kas tasemetööd toimuvad?

Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu.

Mis saab siis, kui eriolukord kestab suvevaheajani? Kas eksamid toimuvad suvel või ei ole võimalik kooli lõpetada?

Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Kuidas saab astuda gümnaasiumi või ülikooli, kui eksamid jäävad ära?

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad otsivad sobilikke lahendusi ja on valmis paindlikult tegutsema.

Millal toimuvad kutseeksamid?

Kutseeksamid lükatakse edasi kuni olukorra paranemiseni.

Mis saab kutsekooli lõpetamisest, kui kutseeksamid edasi lükatakse?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud. Lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestub, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei ole võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit, need lükkuvad edasi kuni olukorra muutumiseni. Seega on võimalik, et ka kutseõppe lõpetamine lükkub edasi.

Õpe välismaal

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikool pandi kinni. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule ning eriolukorras sõltub tasumine ülikoolipoolsetest otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.

Minu õpiränne/projekt algab peagi ning eeldab välismaale minekut. Kas võin minna?

Ei, Eestist väljasõit tuleb ära jätta eriolukorra lõpuni.

Minu Erasmuse projekti raames saabuvad Eestisse peagi välismaalased. Kas tohin neid vastu võtta?

Ei, välisgruppide vastuvõtmine tuleb ära jätta eriolukorra lõpuni.

Olen hetkel õpirände/projekti raames välismaal. Kas võin tulla tagasi, kes katab kulud?

Praegu välismaal projektis või õpirändes osalejad saavad soovi korral tulla tagasi ning nende kulud kuuluvad toetuslepingus force majeure’i klausi alla. SA Archimedes aktepteerib toetuslepingu raames kulusid juhul, kui kindlustusleping ei kata kulutusi (aluseks kindlustusandja otsus) ning toetusandja on kasutanud kõiki võimalusi tehtud kulutuste tagasi saamiseks. Välismaa ülikoolis õppimise jätkamiseks tasub uurida, milliseid õppimisega seotud lahendusi välismaa ülikool pakub. Paljudel juhtudel saab distantsõppes jätkata. Õpirännet puudutavatestmuudatustest tuleb informeerida kindlasti oma koduülikooli.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi. Kas võin projektiga edasi minna?

Juhul kui projekt/õpiränne võimaldab teha tegevusi, mis ei eelda mobiilsustegevusi ja on partneritega kooskõlastatud, siis võib projektiga edasi minna. Kõik reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused, mis on planeeritud enne 1. maid 2020 tuleb edasi lükata ja kulutusi palume mitte teha. Sõltuvalt projekti tegevustest võib olla otstarbekas lükata projekti tähtaega edasi. Edasilükkamise tähtaja täpsustamiseks suhelge palun oma koduülikooli või projekti koordinaatori ja projekti partneritega.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi, kuid ma/partnerid ei soovi hetkel projektiga jätkata. Mida teha?

Õpirände/projekti tegevused on võimalik eriolukorrast tulenevalt vajadusel edasi lükata, tühistada, katkestada või võimalusel jätkata projektiga distantsilt. Suhelge palun partneriga edasiste tegevuste üle otsustamiseks ja informeerige sellest vastavalt oma teisi partnereid, saatvat organisatsiooni/ülikooli, kes omakorda teavitab sellest SA Archimedest.

Juhul kui projekt katkeb, aktsepteerib SA Archimedes toetuslepingu raames kulusid juhul, kui kindlustusleping ei kata kulutusi (aluseks kindlustusandja otsus) ning toetusandja on kasutanud kõiki võimalusi tehtud kulutuste tagasi saamiseks.

Minu õpirände/projekti alguseni on veel piisavalt aega (algab pärast 1. maid 2020). Mida arvestada planeerimisel?

Hetkel on õpirände/projektide reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused edasi lükatud kuni 1. maini 2020. Tuleb arvestada, et sõltuvalt kriisiolukorrast võib olla vajalik reisimisega seotud tegevuste aega veelgi edasi lükata. Seetõttu on mõistlik pigem oodata ja jälgida õpirände/projektidega seotud informatsiooni SA Archimedes kodulehel. Soovitame hoida õpirände/projekti partneriga kontakti, arutada edasisi koostöövõimalusi uues olukorras jne, näiteks saab otsida lahendusi projektiga/õpirändega alustamiseks distantsilt.

Vaata ka SA Archimedese veebist: http://archimedes.ee/sihtasutuse-archimedes-teadaanne-seoses-opirande-ja-rahvusvaheliste-koostooprojektidega-covid-19-eriolukorras/.

Jälgige välisministeeriumi jooksvalt uuendatavat reisiinfot riikide kaupa: https://reisitargalt.vm.ee/.

Osalen Euroopa Solidaarsuskorpuse programmis ja minu projekt algab peagi ning eeldab välismaale minekut. Kas võin minna?

Ei, Eestist väljasõit tuleb ära jätta eriolukorra lõpuni.

Olen hetkel solidaarsuskorpuse projekti raames välismaal. Kas võin tulla tagasi, kes katab kulud?

Praegu välismaal projektis osalejad saavad soovi korral tulla tagasi ning nende kulud kuuluvad toetuslepingus force majeure’i klausi alla. SA Archimedes aktsepteerib toetuslepingu raames kulusid juhul, kui kindlustusleping ei kata kulutusi (aluseks kindlustusandja otsus) ning toetusandja on kasutanud kõiki võimalusi tehtud kulutuste tagasi saamiseks.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava solidaarsuskorpuse projekti jaoks juba kulutusi. Kas võin projektiga edasi minna?

Juhul kui projekt võimaldab teha tegevusi, mis ei eelda mobiilsust ja on partneritega kooskõlastatud, siis võib projektiga edasi minna. Kõik reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused, mis on planeeritud aega enne 1. maid 2020 tuleb edasi lükata ja kulutusi sellesse aega palume mitte teha. Sõltuvalt projekti tegevustest võib olla otstarbekas lükata projekti tähtaega edasi. Edasilükkamise tähtaja täpsustamiseks suhelge palun oma projekti koordinaatori ja/või projekti partneritega.

Olen teinud käimasoleva/planeeritava solidaarsuskorpuse projekti jaoks juba kulutusi, kuid ma/partnerid ei soovi hetkel projektiga jätkata. Mida teha?

Projekti tegevused on võimalik eriolukorrast tulenevalt vajadusel edasi lükata, tühistada, katkestada või võimalusel jätkata projektiga distantsilt. Suhelge palun partneriga edasiste tegevuste üle otsustamiseks ja informeerige sellest vastavalt oma teisi partnereid ja saatvat organisatsiooni, kes omakorda teavitab sellest SA Archimedest.

Kui projekt otsustatakse katkestada, aktsepteerib SA Archimedes toetuslepingu raames kulusid juhul, kui kindlustusleping ei kata kulutusi (aluseks kindlustusandja otsus) ning toetusandja on kasutanud kõiki võimalusi tehtud kulutuste tagasi saamiseks.

Minu solidaarsuskorpuse projekt algab tulevikus (pärast 1. maid.2020). Kuidas tegutseda?

Hetkel on projektide reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused edasi lükatud kuni 1. maini 2020. Tuleb arvestada, et sõltuvalt kriisiolukorra kulgemisest võib olla vajalik reisimisega seotud tegevuste aega veelgi edasi lükata. Seetõttu on mõistlik pigem oodata ja jälgida vastavat informatsiooni SA Archimedes kodulehel. Soovitame hoida projekti partneriga kontakti, arutada edasisi koostöövõimalusi uues olukorras.

Vaata ka SA Archimedese veebist: http://archimedes.ee/sihtasutuse-archimedes-teadaanne-seoses-opirande-ja-rahvusvaheliste-koostooprojektidega-covid-19-eriolukorras/.

Jälgige välisministeeriumi jooksvalt uuendatavat reisiinfot riikide kaupa: https://reisitargalt.vm.ee/.

Kas Horisont 2020 teadusprogrammi projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kuni pole teada antud teisiti. Eesti Teadusagentuur pikendas uurimistoetuste 2020. aasta taotlusvooru lõpptähtaega nädala võrra – 31. märtsilt 7. aprillini (kell 17). Kõik taotlejad, kellel ei ole võimalik ligi pääseda vajalikele allikatele (nt raamatukogu kojulaenutusteenuse peatamise tõttu) või kellel ei ole otseselt eriolukorrast tulenevate vääramatute takistuste tõttu võimalik taotlust tähtajaks esitada, võtke palun viivitamatult ühendust Eesti Teadusagentuur valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga.

Kui käimasolevate uurimisprojektide täitmisel ilmneb eriolukorrast tulenevaid takistusi (nt personaalse uurimistoetusega järeldoktoritel välismaal viibimisega või välismaale suundumisega; kavandatud patsiendiuuringute või välitööde läbiviimisega jne), võtke palun kiiresti ühendust Eesti Teadusagentuuri valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga, et arutada läbi vajalikud muudatused, sh projekti peatamise vajalikkus.

Täpsemat infot leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Info edasi lükkuvate või tühistatud ürituste ja taotlusvoorude kohta Eesti Teadusagentuuri H2020 lehel.

Kas Horisont 2020 projektidele force majeure kohaldub?

Force majeure’i klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure’i eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).

Kultuur, sport ja üritused

Millised kultuuriasutused on suletud?

Valitsuse kriisikomisjoni otsuse kohaselt on kinni kõik kultuuriasutused. 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti, peavad uksed sulgema muuseumid, galeriid ja kinod ning muud kultuuriasutused, ära jäävad kõik teatrietendused, aga ka konverentsid, seminarid ja kõikmõeldavad rahvakogunemised. Suletud on sportimispaigad, erand kehtib ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes osalevad olümpiaettevalmistuses. Piirangud laienevad kõigile, ka kultuuriüritusteks ruume rentivatele asutustele. Vähesed erisused võivad puudutada raamatukogusid (vt allpool).

Kas sulgemine tähendab, et tööl ei viibi ka asutuste personal?

Otsused, kas või millises osas jätkub asutustes igapäevatöö, langetavad juhid ise. Tulenevalt eri asutuste töö iseloomust ei ole võimalik kehtestada ühtset reeglit kõigile. Võimalusel võivad jätkuda näiteks lavastuste proovid, näituste ettevalmistustöö, kontoritöö – asutused saavad kasutada e-kanaleid. Asutused on kindlasti suletud rahvale. Kultuuriministeeriumis on samaaegselt kontoris viibivate töötajate arv on viidud miinimumini, ka seal on keelatud igasugused üritused ja kogunemised.

Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

Piirangud kehtivad praeguse teadmise juures 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Otsused tehakse olukorra dünaamikat hinnates ning valitsus hoiab koos ministeeriumide ja ametitega sellest avalikkust ja asutusi kursis.

Kas uksed sulgevad ka kõik lõbustusasutused, restoranid, laevade meelelahutusasutused, ööklubid?

Valitsuse kehtestatud piirangute mõte on vältida inimeste kogunemisi. Alates reedest, 27. märtsist tuleb kell 22 sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused. Toidu kaasamüük ja kojuvedu on lubatud. Ka on reedest, 27. märtsist suletud meelelahutuskohad. Kinni on ööklubid ja muud rahva kogunemispaigad (näiteks keegel ja bowling, piljardisaalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jne).

Tallink Grupp peatas inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks alates pühapäevast, 15. märtsist ajutiselt laevaliikluse Tallinna-Stockholmi liinil. Huvikoolid ei tööta, suletud on spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad. Jõusaalid, ujulad, saunad ja spad tuleb sulgeda ka hotellidel ja kõigil teistel majutusteenuste pakkujatel.

Kas sündmused, näiteks teatrietendused ja kontserdid, jäävad kindlasti ära või on ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.

Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

Ürituse korraldaja saab lisaks raha tagasisaamisele pakkuda võimalusi alternatiivseteks ürituse aegadeks või kinkekaartide andmiseks. Juhul, kui tarbijale need valikud ei sobi, on tal õigus saada raha tagasi. Kuna ära jäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb varuda kannatust asjaajamisel. Paari kuu jooksul ärajäävatele või edasi lükatud sündmustele on ette müüdud üle 100 000 pääsme.

Kui suur on koroonaviiruse tekitatud rahaline kahju kultuurivaldkonnas?

Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Paari kuu jooksul ärajäävatele või edasi lükatud sündmustele on ette müüdud üle 100 000 pääsme.

Kas riik korvab kahju, mida kannavad sündmuste ärajäämise tõttu korraldajad, asutused?

Kultuurivaldkonda tabanud kriisi tagajärgedega tegeletakse, uut infot lisandub.

• Valitsuse vastu võetud abipaketi kohaselt jääb ära füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse, s.t FIE esimese kvartali ettemakse tühistatakse.
• Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma Töötukassa summas 250 miljonit eurot – vaata selle kohta lähemalt siit.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtjate jaoks avatud e-maili aadress on covid19@mkm.ee.
• Vabakutselistele loovisikutele võib olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Loe selle kohta lähemalt siit. Kultuuriministeerium töötab selle nimel, et loometoetuste eelarve suureneks, kuna kriisi mõjud võivad vabakutselisi loojaid tabada iseäranis teravalt.
• Valitsus planeerib osaliselt kompenseerida eriolukorra tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otsesed kulud ja saamata jäänud tulu. Selle meetme puhul peetakse esmajoones silmas Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigiasutusi, riigi osalusega sihtasutusi, avalik-õiguslikke ning ja Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali kaudu riigieelarvest toetust saavad isikud. Meetme esialgne maht on 3 miljonit eurot ja selle täpsed kriteeriumid töötab välja Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.

Kas ka eraõiguslikud kultuurikorraldajad võivad arvestada riigi toega, kui sündmus jääb ära või piletid tuuakse tagasi?

Kui korraldaja otsusel ärajääv või edasi lükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palume korraldajal sellest ministeeriumi kohe teavitada. Küsimused, mis seonduvad mittetoimunud või edasilükatud sündmuse ja riigilt saadud toetusega, lahendatakse üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Toetusi lausaliselt tagasi küsima ei hakata.

Kas jätkuvad keeleõppe kursused eesti keele majades?

Kursused eesti keele majade ruumides Tallinnas ja Narvas on peatatud sarnaselt muude asutuste tegevusega. Õpe jätkub e-kanalite vahendusel. Eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele pakub Integratsiooni Sihtasutus (INSA) vabatahtlike mentorite abi. Soovitusi iseseisvaks keeleõppeks saab jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehelt. Täpsem info ja kontaktid: www.integratsioon.ee.

Kuidas eriolukord mõjutab Kultuuriministeeriumi saabuvaid ja käimasolevaid taotlusvoore?

Sündmustele keskenduvad taotlusvoorud on ajutiselt peatatud või taotluste esitamise tähtpäeva edasi lükatud. Palun lugege üldist informatsiooni ministeeriumi kodulehelt! Jätkuvad aga taotlusvoorud 2020. teise poolaasta muusikafestivalide ja suursündmuste, taluarhitektuuri arendamisele või partnerorganisatsioonide toetamisele. Täpsem info on väljas iga vooru juures eraldi samuti ministeeriumi kodulehel.

Mida tähendab see, et raamatukogud on avatud piirangutega?

Raamatukogude pakutavad teenused on väga erinevad, mistõttu on võimalus, et osa raamatukogusid saavad vähemalt mingis ulatuses oma teenuseid edasi pakkuda. Infot olukorra kohta annavad kohalikud omavalitsused. Kultuuriministeeriumi üldine soovitus on, et avatuks võivad jääda teenused, kus pole otsest pidevat inimestevahelist kokkupuudet. Külastajate teenindamisel, ka piiratud ulatuses, tuleb kindlasti järgida Terviseameti juhendmaterjale. Kindlasti ei toimu raamatukogudes mingeid kogunemisi ega üritusi.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Vajadusel ja võimalusel saab jätkuda raamatukogus sisetöö, näiteks inventuurid, päringutele vastamine, raamatute hankimine ja arvelevõtmine. Kuna vanemal elanikkonnal pole soovitav raamatukokku minna, tuleks äärmisel vajadusel ja ajutiselt laiendada pigem kontaktita koduteeninduse võimaluste pakkumist. Tagastatud väljaannete puhastamisel palume järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Millised tegevused on vabas õhus ja välisrajatistel lubatud?

Juurdepääs vabas õhus asuvatele spordirajatistele võib olla piiratud. Täiendav piirang (avalikus kohas ei tohi viibida üle kahe inimese (v.a perekond) ja tuleb hoida 2-meetrist vahet) puudutab ka spordirajatisi. Kui need nõuded on täidetud, siis rajatise kasutamine on lubatud. Rajatise omanikud peavad tegema kõik selleks, et oleks võimalik järgida kõiki kehtestatud nõudeid ega mindaks vastuollu piirangutega. Juhul kui vabas õhus asuva spordirajatise kasutamine on tasuline, siis on oluline, et tasumine lahendatakse viisil, mis ei lähe kehtiva piiranguga vastuollu (siseruumid jäävad suletuks ja täiendavaid teenuseid ei pakuta jne). Samuti tuleb arvestada, et keelatud on nii avalikud kogunemised kui ka spordivõistlused. See tähendab, et ka vabas õhus asuvates spordirajatises (või mujal vabas õhus) ei ole lubatud korraldada keskselt koordineeritud (nt spordiklubi või treeneri või juhendaja poolt) treeninguid või muid ühistegevusi.

Kas treeneritoetuse maksmine eriolukorras jätkub?

Treeneritoetuse taotlemine ja eraldamine ning töötasu maksmine jätkub senikehtivas korras. Paikvaatlusi olukorra normaliseerumiseni Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus ei korraldata.

Kas eriolukorra kehtimise perioodil on üldse võimalik kultuuri ja sporti nautida?

Isegi kui koroonaviiruse levik on vähem tõenäoline värskes õhus viibides, peab siingi täitma reegleid. Kultuuriministeerium on kogunud ning kogub pidevalt edasi oma kodulehele võimalusi kultuurist osasaamiseks koduseinte vahel, tutvuge! Mõisate ümbrused, pargid, loodusrajad, muud kultuuriloolised paigad – neid saab samuti külastada, kui peetakse kinni piirangutest. Õpilased saavad iseseisvalt treenida distantsjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel. Kutsume üles lugema raamatuid, vaatama filme, lugema lastele ette.

Politsei, avalik kord ja päästekorraldus

Kas politseijaoskonnad on avatud?

Jah, kõik politseijaoskonnad on avatud vastavalt oma lahtiolekuaegadele, mida saab vaadata PPA kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/asukohad/politseijaoskonnad.

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara.

Eriolukorraga seoses liigub palju igasuguseid kõlakaid, valeinfot jne. Kas valeinfo levitamine on Eestis karistatav?

Jah, on karistatav. Karistusseadustiku (KarS § 262 lg 1) ja korrakaitseseaduse (KorS § 55 lg 1 p 2) koosmõjul võib teadliku valeinfo levitamise eest karistada kas rahatrahvi või arestiga. Karistusseadustik keelab rikkuda avalikku korda. Avaliku korra rikkumisena käsitletakse muu hulgas hirmutamist ja ähvardamist. Teadlik valeinfo levitamine on üks hirmutamise ja ähvardamise viise ning selletõttu karistatav avaliku korra rikkumisena. Loe lähemalt ka õigusteadlase Jaan Ginteri artiklit ajalehes Postimees.

Kas õhtuti ikka tohib väljas käia või on see keelatud ja politsei võib mind kinni pidada?

Kellaajalisi liikumispiiranguid ei ole hetkel kehtestatud. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel. Tervislik jalutuskäik tuleb alati kasuks, kui järgida mõistlikku vahemaad teiste inimestega ja pidada kinni hügieeninõuetest.

Kas politseinik või Terviseameti töötaja võib mind ka tänaval või sõiduteel peatada ja mu tervist kontrollida?

Terviseamet koos politseiga keskendub avalikkuses eestkätt inimeste teavitamisele. Samas võib tekkida olukordi, kus on vaja haigusnähtudega inimest aidata ja sealhulgas talle kiirabi kutsuda.

Kui keegi rikub eriolukorra tingimusi (nt suur rahvakogunemine), siis kas peaksin 112 helistama?

Kui on tõesti tegemist suurema rahvakogunemisega, siis võib sellest teada anda Häirekeskuse telefonil 112.

Kui mul on info, et keegi rikub kodus viibimise kohustust, siis kuhu ma pöördun?

Info tuleb anda piirkonnapolitseinikule, kelle kontaktid on leitavad veebilehel https://www.politsei.ee. Kui pöördute politsei infotelefonile või saadate e-kirja, siis antakse teile piirkonnapolitseiniku kontaktid, et saaksite info otse temale edastada.

Minult üritatakse koroonaviiruse ettekäändel raha välja petta. Kuidas ma reageerin?

Soovitame olla valvsad ja kahtlaste pakkumistega mitte kaasa minna. Kui kelmust pole veel toime pandud, saatke teavitus asjaolude kohta aadressil info@politsei.ee. Kui kelmus on juba toimunud, tuleb politseile teha avaldus https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.

Kui palju võib politsei trahvi teha, kui näiteks ööklubi, spaa või jõusaal on siiski avatud?

Ettevõttele on võimalik määrata sunniraha kuni 9600 eurot, kui eriolukorra korralduses ei ole märgitud teisiti. Sunniraha tähendab seda, et ettevõtjale tehakse ettekirjutus. Näiteks, kui ööklubi on avatud, kohustab politsei ettevõtjal ööklubi teatud aja jooksul sulgeda. Kui ettevõtja seda korraldust ei täida, siis on võimalik ettevõttele määrata sunniraha. Sunniraha eesmärk on tagada, et korraldust täidetakse.

Kuidas hoida oma lapsi kodus, et nad hulkuma ei lähe? Mis abi politsei pakub?

Kõige parem on oma lapsega rääkida läbi ja leppida kokku kodus olemine plaan – kuidas õpitakse, kuidas vanem selles aitab, söömise ja muu tegevuse reeglid ning sealhulgas sõpradega suhtlemine. Politseiga hirmutamine ei ole lahendus. Praegu on tarvis selgitada, et enda ja teiste tervise pärast on vaja püsida kodus.

Kas lastel on üldse õigus õues käia? Kas noortekampade liikumine on lubatud?

Jah, lastel on õigus õues käia, kui tervis on korras. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kui politsei märkab koosviibimisi või kampades olemist, võib ta laste ohutuse huvides selle laiali ajada ja lapsed koju suunata.

Mis on turvatöötajate volitused eriolukorras?

Turvatöötajatel on samad õigused, mis kogu aeg – valvata ja kaitsta talle määratud objektil (olgu see kaubamaja, suletud territoorium, või eramajad) vara ja inimesi. Selleks võib ta korrarikkujaid korrale kutsuda, kinni pidada ja politseile üle anda.

Kas saan vabatahtlikuna kaasa lüüa? Astuda abipolitseinikuks?

Parim abi korrakaitseasutustele ja kõigile teistele on see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Kui siiski on soov vabatahtlikuna panustada korrakaitsesse ja teie ja lähedaste terviseseisund seda lubab (keegi ei ole nakatunud, ega välisriike külastanud viimase kahe nädala jooksul), siis on abipolitseinikuks astumise kohta täpsem info veebilehel https://www.abipolitseinik.ee.

Kes ei soovi abipolitseinikuks hakata, aga soovivad teistlaadi abi pakkuda, registreeritakse prefektuuride koordinaatorite poolt ja kui PPA-l tekib vajadus neid kaasata, siis võetakse abipakkujaga ühendust. Kui PPA-l tekib vajadus vabatahtlikke kaasata, siis pannakse teadaanne üles Vabatahtlike Värava veebilehele https://www.vabatahtlikud.ee.

Mis juhtub, kui kõik Eesti politseinikud haigeks jäävad või pooled neist? Kas siis politsei enam ei tööta?

Politseinikud on saanud selged juhised, kuidas kaitsta oma tervist tööl ja väljaspool töökohta lähedastega olles. Lisaks on neile eraldatud vahendid, mille abil nad saavad hoida oma tervist. Nad on saanud rohkelt juhiseid, oskavad end ja teisi kaitsta, ohuolukorda vältida ning on kõik ettevaatusabinõud tarvitusele võtnud. Samuti on kaasatud abipolitseinikud, kaitseliitlased ja vajadused saab kaasata veel vabatahtlikke. Keegi abita ei jää.

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv politseiametnik võib olla nakatunud?

Haigestunud või kahtlusega politseiametnikud jäävad kohe töölt kõrvale.

Kas minu suhtes võidakse kasutada sundi või meetmeid, kui ma rikun ürituste keeldu?

Kui te järgite kõiki ametlikke korraldusi, siis ei pea te muretsema. Samas on politseil ja teistel korrakaitsjatel õigus korralduste mitte täitmisel inimesi korrale kutsuda.

Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

Terviseametil kodukülastusi hetkel kavas ei ole. Samuti, iga ametiisik peab nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada Häirekeskusesse numbril 112 või Häirekeskuse infotelefonil 1247.

Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse viimasele, see tähendab haigustunnustega inimesele, kanda kaitsemask, et vältida nakkuse edasist levikut.

Millised õigused on politseil seoses erikorraga?

Eriolukorras on politseil õigus sõltuvalt vajadusest ja olukorrast näiteks rakendada täiendavaid viibimis- ja liikumispiiranguid, piirata avalike ürituste ja koosolekute korraldamist, kasutada ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks vajadusel ka näiteks sundi ning muid tavapärasest intensiivsemaid meetmeid.

Kas politseiametnik saab teha mulle ettekirjutuse koju minna ja kodus püsida, kui ma liigun tänaval haigusnähtudega?

Eriolukorra kontekstis võib politsei (ka Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik) kohustada inimesi teatud piirkonnast lahkuma, keelata seal viibimiskeelu, ka nõuda kodus püsimist, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Võimaluse korral säilitatakse inimesele juurdepääs tema elu- või tööruumile.

Kas ma peaksin teavitama politseid või Häirekeskust, kui ma näen tänaval liikumas haiget inimest?

Igal inimesel, kes on kokku puutunud nakatunuga või külastanud viimastel nädalatel välisriike, tuleb jälgida eeskätt ISE oma tervist ning sümptomite ilmnedes konsulteerida viivitamata oma perearstiga. Kõrvalistel inimestel on linnapildis seda hinnangut keerukas või lausa võimatu anda, mistõttu tasub hoiduda ennatlikest hinnangutest teiste terviseseisundile. Kui märkate tänaval abivajajat, kelle tervis või elu on ohus ja kes vajab kohe meedikute abi, andke sellest Häirekeskusele numbril 112 teada.

Kas politsei kavatseb hakata laiali ajama inimesi, kes kogunevad jätkuvalt jalgpalliväljakutele, mänguväljakutele ja muudesse avalikesse kohtadesse? Kui mitte, siis miks?

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kohaliku omavalitsuse kehtestatud liikumispiirangute üle peaks järelevalvet teostama omavalitsus ise, kes vajadusel võib kaasata politseid. Seega saaks politsei kaasata, kui omavalitsuse kehtestatud piiranguid rikutakse. Konkreetsed tegevused sõltuvad juhtumist ja tekkinud olukorrast, mille osas meetmeid rakendama asutakse.

Kogunemiste korral esmaseks meetmeks on kogunenud isikutele suulise ettekirjutuse tegemine lahkumiseks (hoiatus). Sealjuhul ei määrata sunniraha vaid see on korraldus lahkumiseks.

Vabariigi Valitsuse 13.märtsi 2020 korraldus nr 77 sätestab, et vastavalt hädaolukorra seaduse § 32 lõikele 1 on keelatud alates 13. märtsist kuni 1. maini 2020. a kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, ööklubid, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused, ning hädaolukorra seaduse § 31 lõike 1 keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid (sunniraha, vahetu sund). Konkreetse haldussunnivahendi rakendamise valik sõltub konkreetsest juhtumist.

Kas politsei puhumiskontrolli käigus on võimalik viirusesse nakatuda?

Ei, sest lähtuvalt Terviseameti soovitustest desinfitseerib politseinik pärast iga joobekontrolli oma käed ja indikaatorvahendi.

Kas politsei ikka endiselt tegeleb kiirusemõõtmistega ka?

Politsei jätkab praegu kõiki oma töid turvalisuse tagamisel, sealhulgas liiklusjärelevalvet.

Missugusest inimeste arvust algab kogunemine?

Avaliku koosoleku või üritusena käsitletakse inimeste koosviibimisi avalikus kohas sõltumata inimeste arvust. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.

Kas koeraga tohib edaspidigi jalutamas käia või on ka see keelatud?

Jalutamas, ka koeraga, tohib käia. Soovituslikult vältida rahvarohkemaid kohti ja lähtuda Terviseameti soovitustest hügieeninõuete täitmisel.

Kas politseitöös toimub muudatusi? Kas on karta, et politsei ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?

Politseitöö väljakutsete teenindamisel jätkub täna tavapäraselt. Hindame pidevalt olukorda, oma ressursse ja võimekust ning kui olukord peaks muutuma, anname sellest kohe teada. Väljakutsete teenindamine jätkub nüüdki põhimõttel, et esmajärjekorras reageeritakse kiiretele väljakutsetele, kus vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara.

Kas politsei menetlustähtaegades võib eriolukorrast tulenevalt muudatusi tulla? Kas tähtaeg võib lükkuda, kui üks osapool ei saa õigel ajal mingit toimingut teha?

Kas nende menetlustähtaegade nihkumiste, igasuguste võimalike tähtaegade ületamise, vaidlustamistähtaegade jne suhtes on ka mingeid sisulisi otsuseid langetatud, õigusaktide eelnõusid koostatud, sest kõik tähtajad ei ole määratletud vaid sisemiste kordadega, vaid osa neist eri tasandi õigusaktidega, sh seadustega?

Menetlustähtajad võivad pikeneda olenemata osapoolest ning tulenevalt tekkinud eriolukorrast ja kaasnevatest tegevustest PPAs. Mis puudutab näiteks esitatud avalduste, teabenõuete ja kaebuste lahendamise tähtaegasid, siis selles osas tegutseb politsei hetkel tavaolukorra tööpõhimõtete alusel. St, et täidame seadusest tulenevaid kohustusi/tähtaegu, kuni seaduseid ei ole muudetud. Samas, nimetatud tähtaegadest kinnipidamine võib osutuda keeruliseks tulenevalt tekkinud eriolukorraga kaasnevatest tegevustest ja sellega seotud töömahtude suurenemisest PPA-s. Süütegude menetlemise ajad võivad pikeneda tulenevalt tekkinud eriolukorraga kaasnevatest tegevustest ja sellega seotud töömahtude suurenemisest PPA-s. Samuti on reaalne oht, et keegi osapooltest haigestub ning seetõttu jäävad mingid toimingud menetlustes tegemata.

Eriolukorras/kriisis tekkida võivad olukorrad (võimalik tähtaegadest mittekinnipidamine ning menetluse läbiviimise aeglustumine) on läbi räägitud ja kooskõlastatud samuti Riigiprokuratuuriga (tulenevalt prokuratuuri kui uurimise juhi rollist). Meile teadaolevalt ei ole menetluses olevates seaduseelnõudes praegu sees süüteomenetlusega (sh avalduste lahendamine vms) seotud tähtaegade muutmise ettepanekuid, kuid kindlaima asjakohase vastuse saab selle kohta Justiitsministeeriumilt ja Siseministeeriumilt. Õigusloome on ministeeriumide pädevuses.

Kas relvaeksamid toimuvad?

Relvaeksamite (nii teooria kui ka laskmine) läbiviimine on peatatud alates 25. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni. Kõigi relvaeksamile registreerunud inimestega võetakse ühendust ja teavitatakse relvaeksami edasilükkamisest.

Kas eriolukorraga seoses keelatakse Eestis alkoholimüük täielikult?

Ei, alkoholimüüki täielikult ära ei keelata. Valitsus vaid ühtlustas 17.märtsil alkoholi müügitingimusi sarnaseks toidupoodidega, mis tähendab, et näiteks restoranides, kõrtsides, baarides ja teistes toitlustus- ning majutusasutustes ei ole võimalik öösel ja hommikul ehk alates kella 22-st kuni kella 10-ni alkoholi osta. Muudatus kehtib eriolukorra lõpuni, mitte kauem.

Mis saab siis, kui alkoholi ikkagi kuskil keelatud ajal müüakse?

Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

Miks alkoholimüügitingimusi piiratakse?

Piirang aitab ära hoida võimalikke alkoholi tarbimisega liialdamise juhtusid nagu näiteks tervisekahjude põhjustamist, erinevate süütegude toimepanemist, teistele või riigi varale kahju tekitamist ja joobes juhtimisega seonduvate liiklusõnnetuste toimepanemist. Loodame, et alkoholist tingitud väljakutsete arv politseile ja kiirabile antud piiranguga langeb või vähemalt püsib stabiilsena. Siis saab rohkem ressurssi suunata koroonaviirusest tingitud olukordade lahendamisele.

Kas alkoholimüügipiirang kehtib ka lennujaamades ja sadamates või vee ja õhusõiduki pardal?

Ei, piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatavate vee- või õhusõidukite pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

Millal kaotatakse alkoholimüügipiirang?

Alkoholimüügipiirang kehtib kuni eriolukorra lõppemiseni või kuni valitsuse otsuseni piirang varem lõpetada.

Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.

Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?

Praegu on parim abi päästjatele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Vabatahtliku päästega liitumise kohta saab lugeda rohkem Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee.

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?

Kui päästja on haigestunud või nakkusohuga, jääb ta kohe koju. Samuti jäävad koju päästjad, kes on naasnud välisreisilt või kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.

Mis juhtub, kui kõik päästjad haigeks jäävad või pooled neist? Mis juhtub, kui päästjad haigestuvad? Kas päästjad enam ei tööta?

Päästeametis on väga palju päästjaid – ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 4000 inimest. Päästjad töötavad vahetustega, nii et alati on olemas vaba päästereserv. Päästeametil on olemas plaan juhuks, kui töötajad haigestuvad. Päästjad tulevad ka kõige mustema stsenaariumi korral alati appi, kui ohus on elu ja tervis.

Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.

Millised õigused on päästetöötajal seoses eriolukorraga?

Eraldi õigusi eriolukord päästetöötajaile kaasa ei too.

Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta, et päästjad ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?

Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kui vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara. Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud.

Kuidas ma tean, et kodunõustamist teostav päästeametnik ei ole viirusekandja?

Hetkel on päästeamet kodunõustamised peatanud. Kui kodunõustamistega taas jätkatakse, on inimesel õigus kodunõustamisest keelduda.

Mida ja mis koguses soovitab päästeamet selleks kriisiks varuda?

Kodus võiks olla toitu ja muid vahendeid nii, et pere saab vähemalt nädala ilma poodi külastamata hakkama. See võiks olla tavapärane toit, mida pereliikmed iga päev söövad, lisaks kauasäilivad toiduained (konservid, küpsised jne).

Soovitused kaubanduskeskuste külastamiseks:

• Külasta kauplusi nii harva kui võimalik, planeeri vajalike toodete ostmist pikema perioodi peale.
• Planeeri külastus väljaspool tippaega.
• Käi poes üksinda ja hoia teiste külastajatega 2-meetrist distantsi.
• Osteldes ära puuduta kaupa ilma põhjuseta.
• Pakendamata kujul ostetud puu- ja köögiviljad vajavad kodus korralikku pesemist, soovitame üle pesta ka pakendid.
• Väldi ostude eest tasumisel sularaha kasutamist.
• Kasuta nii palju kui võimalik kaupade koju tellimise võimalusi.
• Pärast kaupluse külastamist pese kindlasti käed korralikult puhtaks.

Mida Päästeamet eriolukorra ajal minu heaks teeb?

Päästeameti ülesanne on igakülgselt kaasa aidata, et kriis saaks lahendatud ja viirus ei leviks. Kui te ei saa ise liikuda, lähedased-naabrid ei saa aidata ja teil hakkavad kodus lõppema toiduvarud või muu eluks hädavajalik, andke sellest kohalikule omavalitsusele teada.

Kas päästjad jätavad mõned väljasõidud tegemata?

Päästjad reageerivad alati väljakutsele, kui ohus on kellegi elu või tervis. Kui mõni komando jääb nakatumise tõttu eemale, siis kaetakse väljakutsed lähima(te) komando(de) abiga. Abivajaja jaoks ei muutu midagi.

Kas eriolukorras jõuavad päästjad abivajajani sama kiiresti kui tavaolukorras?

Päästjad jõuavad ka eriolukorras inimesteni sama kiiresti kui tavaolukorras. Oluline on see, kui tõsiseid väljakutseid on väga palju, näiteks tormiga. Siis tekib väljakutsetest järjekord ja kõige kiiremini reageeritakse sinna, kus ohus on kellegi elu või tervis. Eriolukord reageerimiskiiruses rolli ei mängi.

Kas päästjaid on päästekomandodes piisavalt? Mis saab siis kui päästjad haigestuvad ja jäävad haiguslehele, kes siis väljakutsetele reageerivad?

Päästeametis on väga palju päästjaid – ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 4000 inimest. Päästjad töötavad vahetustega, nii et alati on olemas vaba päästereserv. Päästeametil on olemas plaan juhuks, kui töötajad haigestuvad. Pääste tuleb ka kõige mustema stsenaariumi korral alati appi, kui ohus on elu ja tervis.

Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?

Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.

Kas Päästeamet vajab appi uusi vabatahtlikke päästjaid? Millised on käitumisjuhised aktiivsetele elanikele, kes sooviksid riiki aidata?

Vabatahtlikud päästjad on alati oodatud. Selleks tuleb läbida koolitus ja sooritada päästekeskuse korraldatud eksam. Viirusest tingitud eriolukorra tõttu on koolitused ja eksamid hetkel edasi lükatud, kuid vabatahtliku päästja e-õppe saab iga soovija juba praegu läbida. Info ja vajalikud taotlusvormid vabatahtlikuks päästjaks kandideerimise kohta leiab Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee. Praegu on parim abi päästele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot.

Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?

Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita, eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on. Piiriülene päästetöö käib hoolimata sellest, et Läti oma piirid sulges, samamoodi nagu varem.

Isikut tõendavad dokumendid

Miks suleti ajutiselt PPA teenindussaalid ja kas need on nüüd uuesti avatud?

Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroodes käib igapäevaselt tuhandeid inimesi. Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele ning kaitsta inimeste tervist, suleti PPA teenindussaalid paariks päevaks.

Alates 16. märtsist on teenindussaalid taas avatud, et edasilükkamatud taotlused vastu võtta ja dokumente väljastada.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Palume inimestel kriitilise vajaduseta teenindussaali mitte tulla ning kasutada iseteenindust. Iseteeninduskeskkonda saad siseneda siit: http://iseteenindus.politsei.ee/. Vaata ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehte, kust leiad dokumentidega seonduvat vajalikku infot.

Mis saab broneeritud ajast?

Kolmeteistkümnendale märtsile broneeritud ajad tühistati, sest teenindused olid suletud. Aja broneerinud klientidele saadeti personaalsed teavitused e-mailile. Kui aja oli kliendi eest broneerinud infoteenistus või teeninduse ametnik ning kliendil e-posti aadressi ei ole, siis teavitust ei tulnud.

Järgmisteks päevadeks broneeritud aega ei tühistata. Ilma kriitilise vajaduseta palutakse teenindussaali siiski mitte tulla ning võimalusel kasutada iseteenindust http://iseteenindus.politsei.ee.

Mis meetmed on võetud teeninduses kasutusele viiruse leviku tõkestamiseks?

Kõikides teenindustes saavad kliendid kasutada desinfitseerimisvahendeid. PPA klienditeenindajad kannavad maske, kindaid ning puhastavad regulaarselt töölauda, letti ja muid sageli kasutatavaid pindu ja töövahendeid.

Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

Palun ära tule. Võimalusel kasuta dokumendi taotlemiseks iseteenindust ning tule valminud dokumendile järele siis, kui haigusnähud on möödunud. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kui pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, kas mulle antakse PPA poolt mask?

Teeninduses antakse mask juhul, kui sul on haigusnähud. Siiski palume enda ja teiste tervise hoidmiseks haigusnähtudega teenindussaali mitte minna.

Pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, kuid kuulun riskigruppi. Kas saan kedagi enda eest volitada tulema?

Volitatud inimesele väljastatakse dokument vaid juhul, kui tegemist on teeninduses või Eesti Vabariigi välisesinduses kohapeal esitatud taotlusega ning volitus on esitatud juba dokumenditaotluse esitamisel. Kui dokumendile tuleb järele volitatud esindaja, peab ta kaasa võtma enda kehtiva Eesti isikut tõendava dokumendi ja sinu vana passi.

Kuidas saan taotleda ID-kaarti?

Kui sulle on varasemalt ID-kaart välja antud, pole mingit vajadust teenindussaali tulla. Uue ID-kaardi saad taotleda endale ja alaealisele lapsele politsei iseteeninduses http://iseteenindus.politsei.ee.

Äärmisel juhul võtab PPA taotlusi vastu ka posti teel aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060. Taotlusankeedi leiad: https://www.politsei.ee/files/Dokumentide%20taotlemise%20ankeedid/isikut-t-endavate-dokumentide-taotlusankeet-est-2019-01-14.pdf?c39fc91996

Taotlusi saab esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.

Mida teha, kui soovin taotleda ID-kaarti esimest korda?

Esmakordsel ID-kaardi taotlemisel tuleb minna PPA teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.

Kuidas saan taotleda passi?

Politsei iseteeninduses http://iseteenindus.politsei.ee saab taotleda korduvat passi täiskasvanule ning passi alaealisele lapsele. Iseteeninduses dokumendi taotlemisel saad kasutada kuni kuu aja jooksul enne seda teeninduse fotoboksis tehtud pilti, sõrmejälgi, allkirjanäidist. Juhul, kui sinu sõrmejälgede andmisest on möödas vähem kui viis aastat, võid kasutada kuni kuue kuu vanust fotot ning iseteeninduses olevat allkirjanäidist. Äärmisel juhul saad taotluse esitada ka posti teel aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060.

Taotlusankeedi leiad: https://www.politsei.ee/files/Dokumentide%20taotlemise%20ankeedid/isikut-t-endavate-dokumentide-taotlusankeet-est-2019-01-14.pdf?c39fc91996. Dokumendifoto tuleb saata elektroonselt ppa@politsei.ee. Taotluse saad e-posti teel esitada juhul, kui sõrmejälgede andmisest on möödas vähem kui viis aastat. Taotlusi saab esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.

Mida teha, kui taotlen passi esimest korda?

Esmakordsel passi taotlemisel tuleb minna PPA teenindusse ja esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.

Kas pean dokumendifoto tegemiseks tulema teenindussaali?

Ei pea. Dokumendifoto saad teha ise kodus või fotograafi juures. Täpsemad nõuded ja juhised leiad: https://www.politsei.ee/et/dokumendifoto-nouded-ja-juhised.

Kas ja kuidas saan muuta dokumendi väljastuskohta?

Dokumendi väljastuskohta saab tõesti muuta. Selleks tuleb PPA-le esitada vabas vormis taotlus e-posti aadressile ppa@politsei.ee ning tasuda internetipangas riigilõiv 10 eurot. Välisesindusse dokumendi tellimisel lisandub 20 eurot. Juhise leiad: https://www.politsei.ee/et/juhend/riigiloivud/internetipangas.

Kas saan taotleda uusi kiirdokumente?

Kahjuks ei saa. Seoses eriolukorraga on kiirdokumentide taotlemine hetkel peatatud.

Kas PPA saadab passi koju, kui ma ei saa ise sellele järele tulla?

Ei, PPA ei saada Eestis dokumente posti teel.

Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajadusel muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 6377 440, e-mail konsul@mfa.ee.

Passi kättesaamine välismaal eriolukorra ajal

Kas ja kuidas saan välismaal olles kätte uue Eesti passi?

Eesti kodaniku passi taotlus tuleb esitada PPA iseteeninduses, e-posti teel digiallkirjastatult, PPA teeninduses või Eesti välisesinduses. Pärast taotluse esitamist küsib Välisministeerium taotlejalt nõusolekut dokumendi väljastamiseks posti teel. Seejärel edastatakse passi taotlejale juhised, kuidas dokument kätte saada.

Eesti passide väljastamine välismaal elavatele Eesti kodanikele jätkub turvalise postiteenuse vahendusel. Seda hakkab pakkuma Välisministeeriumiga lepingulises suhtes olev kullerteenuse osutaja.

Täpsem info Eesti passi taotlemiseks välismaal olles: https://www.politsei.ee/et/juhend/eesti-passi-taotlemine-taeiskasvanule/taotlemine-valismaal.

Kui ma passi kätte saan, kas saan seda kohe kasutama hakata?

Pass on saatmise teekonna ajal mitteaktiivne ega ole kasutatav. Passi saab kasutama hakata mõne aja möödudes pärast seda, kui dokumendi saaja on teavitanud dokumendi kättesaamisest välisministeeriumit.

Kui passi saaja ei teavita välisministeeriumit kokkulepitud tähtaja jooksul passi kättesaamisest, siis käsitletakse seda passi kaotatud või varastatud dokumendina ning PPA tunnistab selle kehtetuks.

Täpsem info Eesti passi taotlemiseks välismaal olles: https://www.politsei.ee/et/juhend/eesti-passi-taotlemine-taeiskasvanule/taotlemine-valismaal.

Kuidas ma saan kindel olla, et posti teel saadetav pass on turvaline, et keegi seda kurjasti ära ei kasuta? Kas passiga võib minuni jõuda viirus?

Pass on saatmise teekonna ajal mitteaktiivne ega ole kasutatav. Kui passi saaja ei teavita välisministeeriumit kokkulepitud tähtaja jooksul passi kättesaamisest, siis käsitletakse seda passi kaotatud või varastatud dokumendina ning PPA tunnistab selle kehtetuks. Passi postiga saatmine ei ole viiruseohtlik, teeme koostööd lepingupartneriga, kes kasutab isikukaitsevahendeid ning tagab hügieeninõuete täitmise. Eriolukorra ajal katab saatekulud välisministeerium.

Kas mina passi taotlejana tasun ka dokumendi eest ise?

Jah, passi taotlemise eest tasub inimene ise. Eriolukorra ajal katab saatekulud välisministeerium.

Elamisload, viisad, relvaload

Kuidas saan taotleda viisat ja elamisluba?

Viisa ja elamisloa taotlusi võetakse küll vastu, kuid otsuseid nende suhtes ei tehta. Seetõttu soovitab PPA taotluste esitamisega oodata kuni eriolukorra lõppemiseni.

Äärmisel juhul saab viisa ja elamisloa taotlusi esitada PPA teeninduses. Teeninduses on vajalik inimene tuvastada ja hõivata sõrmejäljed spetsiaalse seadmega. Fotoboksis antavaid sõrmejälgi viisamenetluses kasutada ei saa.

Kui tegemist on korduva elamisloa taotlusega, võib selle esitada posti teel aadressile Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 või e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee. Lühiajalise töötamise taotlusi saab esitada politsei iseteeninduses http://iseteenindus.politsei.ee.

Olen “halli passiga” määratlemata kodakondsusega inimene ja viibin välismaal. Minu dokumendid aeguvad või juba kaotasid kehtivuse välismaal olles ja uued on Eestis valmis. Kuidas ma Eestisse tagasi saan?

Tuleb pöörduda asukohariigi saatkonna poole tagasipöördumisloa saamiseks. Välismaalase passi ja määratlemata kodakondsusega inimeste elamisloakaarte välisesindused ei väljasta ja PPA ei saada neid dokumente välisesindustesse. NB! Reisidokumendiks on pass, ainult elamisloakaardist piiride ületamiseks ei piisa. Kui elamisloakaart kehtib, aga pass kaotab kehtivuse, siis tuleb samuti välisesindusse pöörduda.

Kuidas saada teada, mis seisus on minu elamisloa, elamisõiguse, lühiajalise töötamise taotlus?

PPA peadirektori üldkorraldusega on alates 16.märtsist 2020 viisade, viibimisaja pikendamise, elamislubade, elamisõiguste ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste menetlus peatatud. Menetlustähtajad hakkavad uuesti kulgema hiljemalt kümnendal päeval pärast eriolukorra lõppemist. Korralduse eesmärk on rakendada PPA ressurssi viiruse leviku ennetamise ja tõrjumise tegevustes. Vastavaid taotlusi võib jätkuvalt PPA-le vajadusel esitada, PPA ei keeldu taotluste vastuvõtmisest. Samas soovitab politsei taotluste esitamisega oodata ning hakata neid uuesti esitama pärast eriolukorra lõppemist, sest niikuinii seniajani sisulist menetlust ei toimu.

Erisus: PPA jätkab nende lühiajalise töötamise registreerimise taotluste menetlemisega tavapäraselt, kus välismaalane viibib hetkel seaduslikult Eestis. Menetlusüksus pöördub tööandjate poole ja küsib seni esitatud taotluste kohta üle, kas välismaalane asub hetkel reaalselt Eestis. Uue taotluse esitamisel tuleb vastav info juurde lisada.

Kust saan infot välismaalaste Eestis viibimise, töötamise ja elamisega seotud küsimuste kohta?

Keerulisemate või täiendavate küsimuste korral pöördu PPA migratsiooninõustajate poole e-posti teel migrationadvice@politsei.ee või telefonitsi +372 612 3500 (E-R kl 9-15).

Minu relvaluba kaotab kehtivuse ja ma ei saa uut tervisetõendit, mida teha?

PPA pikendab automaatselt 16. märtsi ja 31. mai vahel aeguvate relvalubade kehtivusaega, sest tervisetõendite väljastamine on peatatud.

Nakkusohu tõttu ei väljasta perearstikeskused ja psühhiaatriakliinikud ajutiselt tervisetõendeid, mis on vajalikud relvaloa taotlemisel ja pikendamisel. Politsei otsus lubade kehtivust pikendada ei pane loa omanikele mingeid täiendavaid kohustusi ning uuendamine toimub infosüsteemis automaatselt. Ära jääb vajadus korraldada relvade üleandmine politseile, mis oleks vajalik kohe pärast loa kehtivustähtaja lõppemist.

Inimestel, kelle relvaloa, relvakandmise loa, paralleelrelvaloa või kollektsioneerimisloa kehtivuse aeg lõpeb ajavahemikul 16.-30. märts, pikendatakse loa kehtivust 90 kalendripäeva võrra loal märgitud kehtivuse lõppemise kuupäevast arvates. Inimestel, kelle relvaloa, relvakandmisloa, paralleelrelvaloa või kollektsioneerimisloa kehtivuse aeg lõpeb ajavahemikul 1. aprillist 31. maini, pikendatakse loa kehtivust 60 kalendripäeva võrra loa kehtivuse lõppemise kuupäevast arvates.

Taotlus relvaloa vahetamiseks koos kõigi nõutud dokumentidega tuleb esitada pärast eriolukorra lõpetamist ning relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist.

Olen kolmanda riigi kodanik, sain Eestis elamisloa ja elamisloakaart ootab Eestis väljastamist. Minu abikaasa on Eesti kodanik. Kas ma saan Eestisse tulla?

Eestisse saab tulla viisaga, Euroopa Liidu kodaniku pereliikmele viisasid väljastatakse. Teine võimalus on esmase elamisloa korral taotleda PPA-lt dokumendi väljastuskoha muutmist välisesindusse, tasuda selle eest riigilõiv ja tulla Eestisse kätte saadud elamisloakaardiga.

Liiklus ja sõidukid

Kas autokoolide tegevus on lubatud? Autos istub ju vaid kaks inimest – õpetaja ja sõiduõppija.

Hetkel ei ole valitsuse konkreetselt autokoolide tegevust piiranud. Samas on nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Maanteeamet kutsunud üles autokoole õppesõite lõpetama kuni eriolukorra lõppemiseni, kuna kehtestatud meetmete eesmärk on vähendada kontaktide hulka ja seeläbi takistada viiruse levimist. On ka väga palju autokoole, kes on tänaseks Maanteeameti üleskutset järginud, enda uksed eriolukorra lõpuni sulgenud ja viivad läbi teooriaõpet e-kanalites. Mitmed autokoolid on ka märku andnud, et ei mõista oma kolleegide otsust õppesõite endiselt jätkata.

Kas Maanteeameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

Seoses viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga on Maanteeameti teenindusbürood suletud kuni 12. aprillini. Selle aja jooksul ei võeta vastu ka teooria- ja sõidueksameid. Maanteeamet vaatab selle aja möödudes meetmed üle ja annab jooksvalt teada edasistest tegevustest. Kõige parem on jälgida infot meie kodulehel: https://www.mnt.ee/et/uudised/kkk-teenindusburoode-eksamite-ja-dokumentide-kohta-kehtestatud-eriolukorras.

Kuidas saab Maanteeametist kätte vajalikud dokumendid?

Kuigi teenindusbürood on suletud, siis Maanteeameti e-teenindus ja kliendiinfo telefonid töötavad tavapäraselt. Seetõttu palutakse kasutada toimingute tegemiseks e-teenindust ning tellida dokumendid postiga koju ja registreerimismärgid pakiautomaati.

Kui mingil põhjusel on dokumendid siiski tellitud Maanteeameti teenindusbüroodesse, saadetakse need taotlejatele posti teel. Selleks on vaja saata e-posti aadressile info@mnt.ee avaldus, milles tuleb märkida aadress, kuhu dokument saata.

Erandiks on digimeeriku kaardid, mis edastatakse tellijale. Täpsem üleandmine lepitakse iga kord eraldi kokku.

Kas sõidukite tehnoülevaatuspunktid on avatud?

Tehnoülevaatuspunktid on avatud. Paljud neist rakendavad ohutus- ja piiravaid meetmeid klientidega suhtlemisel. Loodame inimeste mõistvale suhtumisele.

Kas sõidukeid on võimalik arvele võtta?

Sõidukeid saavad hetkel registreerida ainult äriühingud, kes tegelevad autode müügiga. Vajalikud toimingud teostatakse Maanteeameti e-teeninduse kaudu (Juhendi, kuidas seda teha, leiab siit) või muul viisil elektrooniliselt ning dokumendid ja registreerimismärgid väljastatakse automüüjale ilma otsese kliendikontaktita kokkuleppel Maanteeameti teenindusbürooga. Samuti on võimalik sõidukeid registreerida ülivajalikel ja edasilükkamatutel asjaoludel, mis omavad tähtsust eriolukorra lahendamisel (näiteks alarmsõiduki registreerimine; ravimite või toidukaupade veoks ettenähtud sõiduki registreerimine jms).

Juhendid, kuidas äriühingud, mille põhitegevus on seotud sõidukite müügiga, saavad neid arvele võtta, leiab siit: Sõiduki registreerimine Eestis. Sõiduki registreerimiseelne tehnonõuetele vastamise kontroll. .

Mis saab siis, kui liikumispiirangu ajal inimestel sõidukite ülevaatus aegub? Kas on võimalik, et politsei ei trahvi mingi aja jooksul pärast piirangute lõppemist?

Kui inimene ise viibis 14 päeva liikumispiirangu tingimustes või oli haige, siis selle aja lõppedes on inimesel õigus sõita lähimasse tehnoülevaatuspunkti ka mittekehtiva ülevaatusega autoga. See on alati nii olnud, ka enne eriolukorra väljakuulutamist. Lihtsalt see peakski siis olema esimene sõit autoga pärast liikumispiirangu lõppu. Kui eriolukorras on ülevaatuspunkt mingil põhjusel kinni ja ülevaatust teha ei saa, siis praegustel andmetel on ülevaatuspunkte üle Eesti avatud mitmeid, see tähendab, et kui ülevaatuspunkt, mida olete harjunud kasutama, on kinni, broneerige aeg mõnes teises. Mõistagi sõitke kohale üksnes siis, kui ise ikka terve olete.

Peaksin läbima lähiajal lõppastme koolituse, et juhilubasid vahetada. Mida teha?

Haridus- ja Teadusministeerium saatis autokoolidele kirja, kus kutsus neid üles õppesõite lõpetama kuni eriolukorra lõppemiseni, sest kehtestatud meetmete eesmärk on vähendada kontaktide hulka ja seeläbi takistada viiruse levimist. Hetkel otsime lahendust, kuidas pikendada esmaseid juhilubasid kuni eriolukorra lõpuni.

Mul on numbrimärk büroos hoiul, aga selle tähtaeg lõpeb sel kuul. Soovin numbri kasutusele võtta, kas see on võimalik?

Maanteeameti teenindusbüroos ei ole registreerimismärgi vahetust hetkel võimalik teha. Maanteeamet pikendas kõigi hoiul olevate registreerimismärkide, mille säilitustähtaja lõpp on järgneva kolme kuu jooksul, kolme kuu võrra. Näiteks, kui säilitustähtaeg oleks lõppenud 27. märtsil 2020, pikenes see automaatselt 27. juunini 2020.

Mis saab siis, kui mu juhiloaga seotud tervisetõend aegub?

Sotsiaalministeerium koostöös Maanteeameti ja Siseministeeriumiga otsivad kiiret lahendust tervisetõendite ajutiseks pikendamiseks eriolukorra ajal. Politsei isikuid, kel on tervisetõend kaotanud kehtivuse, praeguse eriolukorra ajal ei karista, kuid inimesel tuleb arvestada sellega, et õiguslikult puudub neil juhtimisõigus ning kui liikluses peaks midagi juhtuma, siis tuleb arvestada võimalike tagajärgedega, näiteks kindlustuskahjude mittehüvitamisega.

PPA kinnitab, et inimesed ei pea kartma, et nad saavad politseilt trahvi, aga soovitab inimestel, kel eriolukorra ajal on tervisetõend aegunud, võimalusel hoiduda sõiduki juhtimisest.

Kas politsei trahvib autoga sõitmise eest välisriigi juhiloaga Eesti kodanikku, kes on praegu Eestis, kuid kelle uuendatud juhiload pole eriolukorra tõttu postiga kohale jõudnud? Samas on olemas välisriigi kinnitus, et juhiload on postiga välja saadetud.

Välisriikide välja antud juhiload peavad sõidukijuhil olema füüsiliselt kaasas. PPA läheneb juhtumipõhiselt, kuid tuleb silmas pidada, et eriolukord ei ole muutnud kehtetuks liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Kui inimesel ei ole esitada ühtegi tõendit, mis annaks alust arvata, et ta omab õigust juhtida Eestis mootorsõidukit, tuleb arvestada, et politsei käsitleb seda juhtimisõiguseta sõitmisena. Inimesel on võimalus paluda rikkumist menetleda üldmenetlusena. Sel juhul on võimalik 15 päeva jooksul esitada täiendavaid tõendeid, et toime ei pandud õigusrikkumist, ning välistada nii karistuse määramine.

Pean kohe algaval hooajal kasutama põllumajandustehnikat (traktor, haagis vms), kuid see ei ole registris. Mida peaksin tegema?

Praeguses olukorras on võimalik kutsuda Maanteeameti spetsialist masinat kontrollima nii:

• Traktor, liikurmasin, nende haagise (edaspidi masin) dokumentide koopiad saata elektrooniliselt ette koos väljakutse avaldusega ja riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse leiad siit: “Avaldus spetsialisti väljakutseks (PDF)”.
• Avaldus tuleb saata e-postiga info@mnt.ee, märkides e-kirja teemaks masinale lähim büroo (nt Tartu) ja kirje „Avaldus spetsialisti väljakutseks“.
• Teenindusbüroo informeerib klienti täpsest ajast, millal teenust osutatakse.
• Kui spetsialist saabub, pea meeles:
• Masin peab olema õues ligipääsetavas kohas.
• Masina tehasetähis (kerel või raamil) tuleb eelnevalt puhastada ja see peab olema loetav.
• Masina uksed tuleb 1 tund enne kontrollija tulekut avada tuulutamiseks.
• Originaaldokumendid tuleb masinas asetada kontrollijale kättesaadavasse kohta.
• Kontrollija ja masina läheduses isikuid ei tohi olla. Distants peab olema vähemalt 5 meetrit.
• Vajadusel suheldakse telefoni teel.
  Masina registreerimistunnistusele ja registreerimismärkidele kättesaamise aja lepib kontrollija kokku taotlejaga.

Eestis elav välisriigi kodanik sõidab Eestis ringi välisriigis registreeritud sõiduautoga. Kindlustus lõpeb eriolukorra ajal, uus on ostetud, kuid originaali pole võimalik välismaalt kätte saada. Kas sobib ka koopia?

Oluline on, et inimene saab kontrollijale tõendada, et tal on kindlustuspoliis olemas ja sõiduk on kindlustatud, seega võib vastava dokumendi välja printida ja kaasas kanda. Kui inimene viibib pikemalt Eestis, siis võib tähitud kirjaga lasta saata poliisi/rohelise kaardi või muu kindlustust tõendava dokumendi Eestisse.

Kas invatranspordi teenust osutav inimene võib oma teenust edasi osutada alates 25. märtsist?

Jah. Sotsiaaltransporditeenuse osutamine jätkub. Vajadus võib olla tavaliselt väiksem, kuid kindlasti on vajalik teenuse jätkumine nt dialüüsi- või vähihaigetele. Jälgida tuleb hügieeninõudeid – pesta või desinfitseerida käsi, vajadusel ja võimalusel (isikukaitsevahendid ei ole hetkel kättesaadavad) kasutada endal või paluda kliendil kasutada maski. Samuti tuleb regulaarselt puhastada ja tuulutada sõidukit. Teenusepakkujaid on erinevaid – on nii erapakkujad kui ka KOV enda autojuhid või nt sotsiaaltöötajad. Samuti suunab inimese teenusele KOV sotsiaaltöötaja.

Vabatahtlike töö

Kuidas saan vabatahtlikuna kriisi lahendamisse kaasa aidata?

• Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest. Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Ärge pange endid teisi aidates ohtu ning ärge levitage ise viiruseid edasi. Kui kuulud ise riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust – on mõistlik kodus püsida ning mitte panna end asjatult ohtu. Riskigruppi kuuludes saaksid inimesi aidata näiteks toetava telefonivestlusi. Jälgige Terviseameti juhiseid https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.
• Vabatahtlikule tegevusele üleskutsete puhul tuleb säilitada selge pea ja olla kindel, et eesmärk, vahendaja ja üleskutsuja on usaldusväärsed, et tõkestada viiruse kiiret levikut ja kaitsta end kelmuste eest.
• Kui oled terve ja soovid vabatahtlikuna panustada ning hätta jäänud inimesi abistada, alusta enda lähedalt – kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist. Oluline on tagada, et keegi ei jääks tähelepanuta või vastupidi paneks end ohtu kedagi aidates või abi vastu võttes. Abi pakkumisel tuleb hoiduda füüsilistest kontaktidest, et minimeerida ja vältida viiruse edasist levikut ning suurema kahju tekitamist.
• Jälgi ametlikke kutseid ja kasuta usaldusväärseid kanaleid vabatahtliku tegevuse osas.
• Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, soovitab Siseministeerium kasutada Vabatahtlike Väravat aadressil https://www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks. Portaali haldab Eesti Külaliikumine Kodukant.
• Inimeselt inimesele või kogukonnalt kogukonnale abivajaduse või abipakkumise saab kirja panna ka https://www.kogukondaitab.ee keskkonnas, mille puhul on tegu abivajajate ja vabatahtlike kokkuviimise platvormiga. Tegemist on häkatoni „Hack the Crisis“ raames valminud lahendusega.
• Kui oled ettevõtja või eriväljaõppega spetsialist ja soovid kriisiolukorras riigile abi pakkuda, kasuta portaali https://www.eesti.ee/pakunabi. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ametiga koostöös loodud portaaliga, kuhu kogutakse kokku nende ettevõtete andmed, kes soovivad kriisiolukorras riigile abi pakkuda.

Kõik nimetatud platvormid koonduvad IT-arenduste tulemusel lähiajal kokku Siseministeeriumi rahvastikuvaldkonna rahastatud lehele: https://www.vabatahtlikud.ee.

Ajateenistus, Kaitsevägi, Kaitseliit

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Kaitseväe juhataja korraldusel on koroonaviiruse kaitseväe üksustesse jõudmise riski vähendamiseks tühistatud ajateenijatele väljalubade andmine kuni 1. maini 2020.

Kas ükski ajateenija ei pääse väeosast välja?

Väljaloale lubatakse vaid erandjuhul, kui see on põhjendatud.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik külastuspäevad väeosadesse on hetkeseisuga tühistatud, olukorda ja külastuspäevade võimalikku lubamist hinnatakse vastavalt olukorra arengule.

Miks kaadrikaitseväelased võivad linnakust välja liikuda, kuid ajateenijad mitte?

Erinevalt ajateenijatest on tegevväelastel igapäevaseid kohustusi ka väljaspool kaitseväge oma perekonna ja lähedaste ees, mistõttu ei peeta sellist piirangut hetkel otstarbekaks. Küll aga on ettevaatusabinõuna vähendatud ajateenijatega väljaõppel kokku puutuvate kaadrikaitseväelaste hulka. Piiratud on ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist – nemad jäävad võimalusel linnakutesse ööbima. Kõigil tegevväelastel on kohustus rakendada enesedistsipliini, vältides kontakte väljaspool väeosa ja teenistust.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Väljaõpet korraldatakse väiksemates üksustes ja eelkõige välitingimustes, nn metsalaagrites, kus hoidutakse kõrvale asustatud punktidest. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas ka tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välitingimustes, kuid kompanii välised kontaktid viiakse miinimumini. Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides läbiviidavad õppused on tühistatud.

Mis saab lähiajal plaanis olnud erinevatest kaitseväe õppustest ning õppusest Kevadtorm?

Väljaõppetegevus jätkub, kuid piirangutega, mis on vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. 17. märtsil otsustas kaitseväe juhataja vähendada tunduvalt õppuse Kevadtorm 2020 mahtu ning muuta õppuse toimumise asukohta.

Kaitseväe juhataja korraldusel on tühistatud kõik õppekogunemised kuni 31. maini. Õppustele (sh Kevadtorm 2020) kutse saanud reservväelased ei pea kohale ilmuma, osalemine toimub vaid vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtlikust osalemissoovist tuleb oma üksusele teada anda ja kirjutada sellekohane avaldus.

Kevadtorm ei toimu sel aastal varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil. Selle eesmärgiks on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp. Ülejäänud liitlassõdurid suure tõenäosusega õppusel ei osale.

Millised tegevusi on kaitsevägi veel ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse välismaale. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti sisese ürituse osas otsuse ürituse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuste ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Kui palju on kaitseväes koroonaviirusesse nakatunuid?

Hetkeseisuga on kaitseväelaste hulgas tuvastatud nelja teenistuja nakatumine COVID-19 viirusesse. Kellegi sümptomid ei ole hetkel rasked.

Kuidas kaitsevägi haigestunud või kahtlusega inimesed teistest eraldab?

Ettevaatusabinõudena rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes on teistest eraldatud ruumides. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud kokku puutuda viirusekandjaga.

Kuidas saab ühendust väljaõppelt eraldatud sõduritega ja kui kauaks nad väljaõppe tegevustest eemale jäävad?

Ajateenijad ja tegevväelased, kellel on potentsiaalselt olnud kokkupuude haigega, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse neile toitu termostega väeosa sööklast ja jäetakse uste taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui väeosades väljaloata sõduritega saab ühendust nende isiklike mobiilitelefonide kaudu, samuti on võimalik neile linnakusse saata pakke kas posti teel või jättes pakk väeosa pääslasse.

Kuidas saab saata pakki ajateenijale väeossa?

Ajateenijale saab pakki saata nii 1. kui ka 2. Jalaväebrigaadi väeosadesse Omniva kaudu. Isiklikult palutakse pakke mitte kohale toimetada. Pakkidele kirjutada ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Palume riknevaid asju mitte saata, kuna pakkide kättetoimetamine võib aega võtta.

Aadressid, kuhu pakki saab saata:

• Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, Võru, 65603;
• Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond;
• Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond;
• Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond.

Mis saab välisoperatsioonidel teenivatest Eesti üksustest? Kas nad tuuakse tagasi koju või kas uute üksuste operatsioonidele saatmine peatub?

Seoses kujunenud julgeolekuolukorra ja koroonaviiruse levikuga on Iraagi valitsus teinud ettepaneku senine väljaõpetegevus Iraagi üksustele määramata ajaks edasi lükata. Sellest tulenevalt otsustati Eesti väljaõppemeeskond, mis teenis Iraagis Taani kontingendi koosseisus hetkel Eestisse tagasi tuua. USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve teeniva 6-liikmelise väljaõppemeeskonna lennutranspordi koju tagab Taani. Kokku osaleb kaitsevägi hetkel üheksal erineval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil veidi enam kui 100 tegevväelasega. Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt muutuvale olukorrale, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võivad pikeneda üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemikud. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja muutuvale olukorrale.

Kui palju on Eesti sõdureid hetkel üldse välisoperatsioonidel teenimas?

Kaitsevägi osaleb hetkel üheksal erineval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kokku veidi enam kui 100 tegevväelasega.

Kas mõni välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane on haigestunud koroonaviirusesse?

Hetkel ei ole rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevate Eesti kaitseväelaste hulgas teadaolevalt ühtegi COVID-19 viirusesse nakatunut.

Kas koroonaviirus mõjutab kuidagi välisoperatsioonidel olevate Eesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel, muudatusi tehakse vastavalt muutuvale olukorrale, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus. Koroonaviiruse levikuga on enamik maailma riike kehtestanud endi territooriumil eriolukorra ning seadnud sisse riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende ning ei toimu välja- ega sisselende, pikeneb välisoperatsioonidel viibivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni lennuliikluse taastumiseni.

Kuidas tagatakse välisoperatsioonidel teenivate sõdurite turvalisus ja kaitse koroonaviiruse eest?

Erinevate sõjaliste operatsioonide juhtstaabid on juba rakendanud ja rakendavad vajadusel veel erinevaid piiranguid üksuste tegevustele ja ülesannetele operatsiooni raames, et tagada isikkoosseisu turvalisus ja vältida viirusesse nakatumist. Lisaks üldteada hügieeninõutele piiratakse vajadusel inimeste liikumist ja kokkupuuteid tsiviilelanikega. Samuti rakendatakse operatsioonipiirkonda liikujatele ja sealt naasjatele juba erinevate riikide poolt kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.

Kas koroonaviiruse levik mõjutab kuidagi sõdurite tagasi koju jõudmist, kui nende teenistusaeg läbi saab?

COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib pikeneda üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja muutuvale olukorrale.

Hetkeseisuga on tühistatud või edasi lükatud kõik planeeritud isikkoosseisu puhkused, maastikuluured ja visiidid. See on tingitud eelkõige soovist vältida inimeste viirusesse nakatumist ning riikide kehtestatud piirangutest rahvusvahelistele reisidele.

Miks ei saa kaitseväelased ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkustele?

Enamik maailma riike on kehtestanud riikidesse sisenemise keelu või piirangud, samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Antud olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ja riigipiiride ületamine raskendatud.

Piirangud ja keelud kehtivad ka enamikes riikides, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille toimub nende transport operatsioonipiirkonda ja koju, mistõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi liikumine antud hetkel raskendatud. Mõeldes lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, on mõistlik vältida nende rahvusvahelist liikumist, kuni see on ohutum.

Kas ja kuidas saavad välisoperatsioonidel teenivad kaitseväelased kodustega suhelda?

Kodustega side pidamine ja suhtlemine toimub edasi samadel põhimõtetel nagu praegu, selles osas muutusi ega piiranguid ei ole.

Kas välisoperatsioonidel teenivatel sõduritel võib transpordi tõttu tekkida probleeme varustuse ja vajalike esmatarbekaupadega?

Kaitsevägi tagab koostöös liitlastega rahvusvahelistel operatsioonidel osalevatele üksustele igakülgselt vajaliku logistilise toetuse ja varustatuse.

Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonaviirusesse?

Sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Vajadusel on kaitseväel võimekus haigestunud või meditsiinilist abi vajavad kaitseväelased erakorraliselt tagasi koju transportida.

Kas kaitsevaldkonna õppeasutusi puudutab samuti üldine õppeasutuste sulgemine?

Kaitseväe Akadeemia ja Balti kaitsekolledž on samuti distantsõppel. Täpsemat informatsiooni õppuritele jagavad õppeasutused.

Millised on kaitseväe või Kaitseliidu ülesanded väljakuulutatud eriolukorras?

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse otsustab Vabariigi Valitsus. Hädaolukorra seadus sätestab täpsema korra, millal ja kuidas kaitseväge ja Kaitseliitu on võimalik kaasata. Kui Vabariigi Valitsus otsustab kaitseväele täiendavaid ülesandeid määrata, on kaitsevägi valmis neid täitma.

Mida toob eriolukord kaasa Kaitseliidu tegevuses?

Kuni 1. maini jäetakse ära kõik ruumides toimuvad väljaõppeüritused. Võimalusel asendatakse need distantsõppe või muude formaatidega, kus vahetut kokkupuutevõimalust inimeste vahel ei ole.

Laskmiste ja väliharjutuste läbiviimine jääb malevapealike otsustada kohapealseid olusid ja võimalikke kaasnevaid riske arvestades. Kaitseliidu ülesed võistlused lükatakse edasi kuni 1. maini. Kaitseliidu/Naiskodukaitse abi Terviseametile ning Politsei- ja Piirivalveametile jätkub.

Kui kaua ja kus täpsemalt naiskodukaitsjad-kaitseliitlased ametiabi osutavad?

Valitsuse korraldusega alates 17. märtsist on kuni 150 kaitseliitlast päevas toetamas politseid piirikontrolli teostamisel kuu aja jooksul.

Naiskodukaitse liikmed on abiks Terviseameti kõnekeskuses ja Häirekeskuse eriolukorra infotelefonide juures ning terviseinfo jagamisel transpordisõlmedes.

Kuidas naiskodukaitsjaid ja kaitseliitlasi kaasatakse?

Vabatahtlike kaasamine ametiabi andmisele on teenistuskohustuste täitmine Kaitseliidu seaduse § 33 mõistes. Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – s.t. struktuuriüksuste juhid väljastavad liikmetele kirjaliku kutse ja annavad välja vastava käskkirja.

Kaitseliitlastel on õigus vajadusel kasutada tasustamata puhkust. Struktuuriüksused väljastavad vajadusel vastavad teatised tööandjatele.

Hüvitamisel rakendatakse Kaitseliidu seaduse § 57 lg 4 ja 5 tingimusi – ehk hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Teenistuskohustuse täitmisel peetakse tunniarvestust ning hüvitist arvestatakse ja makstakse tunnitasuna. Lisaks tagatakse liikmetele teenistuskohustuse täitmisel toitlustus ja hüvitatakse sõidukulud.

Teenistuskohustuse täitmisele kutsutakse terved, ilma krooniliste haigusteta liikmed. Võib kaasata lisaks tegevliikmetele ka toetaja- ja auliikmeid. Teenistuskohustuse täitmisele ei kaasata noorliikmeid.

Kaitseliitlane täidab teenistuskohustust vormis (KV välivorm). Kellel pole (nt Naiskodukaitse liikmed, toetajaliikmed) sellele malevad väljastavad. Kaitseliitlased peavad kasutama PPA või Terviseameti väljastatud enesekaitse vahendeid (respiraator, kummikindad, kaitseprillid või visiir) ning järgima hügieeninõudeid.

Miks kutsutakse kaitseliitlasi juurde piirikontrolli ülesannete täitmiseks ja kas osalemine on kaitseliitlastele kohustuslik? Kas on võimalik ka keelduda?

Jah, võib keelduda küll. Kaitseliit (Naiskodukaitse sh) kutsub teenistusse inimesi vabatahtlikult, st kes saab ja tahab, see tuleb. Käsukorras kedagi appi tulema ei pea. Kaitseliidu ülesanne on endiselt toetada politseid piirikontrolli läbiviimisel ning seda tehakse vastavalt PPA ametiabi taotlusele ja valitsuse otsusele kuni 150 inimesega ööpäevas 30. päeva jooksul. Kuna ei ole mõeldav, et piirikontrolli ülesannet täidavad 30 päeva jooksul ühed ja samad inimesed, on teenistuskutse saadetud enamatele liikmetele, et oleks võimalik teha vahetusi.

Mis juhtub, kui kaasatud vabatahtlik haigestub COVID-19 viirusesse?

Haigestumisega kaasnevaid ravikulusid või nt karantiinist tingitud sissetuleku vähenemist Kaitseliit ei hüvita. Samas on kehtiv Haigekassa tervisekindlustus rangelt soovitatav, et nakatumise korral oleks tagatud ravivõimalused.

Kui osalejal peaks tekkima hiljem tõendatud COVID-19 põhjustatud püsiv tervisekahjustus või surm, siis neid juhtumeid käsitletakse eraldi – hüvitise määramise või mittemääramise otsustab kaitseminister.

Kas ja kuidas toimuvad kutsealuste arstlikud komisjonid?

Kaitseressursside Amet peatab 17. aprillini arstlike komisjonide töö, siis vaadatakse asjaolud uuesti üle. Edasiste komisjonide kohta antakse teavet jooksvalt. Kõiki, keda muudatused puudutavad, informeerib Kaitseressursside amet e-posti teel.

Lisainfot saab Kaitseressursside Ameti tavapäraste infokanalite kaudu: https://www.kaitsevaeteenistus.ee, info@kra.ee, tel 800 2525 ja 717 0700.

Kohtute, prokuratuuri ja vanglate töö

Kas kohtuistungid toimuvad?

Õigusemõistmine Eestis toimub ka eriolukorras, küll aga vaatab kohus kõiki üksikjuhtumeid eraldi, kindlasti kasutatakse menetluste läbiviimisel senisest rohkem digitaalseid lahendusi, samuti otsustatakse, kas minnakse üle kirjalikule menetlusele, istung tühistatakse või vajadusel korraldatakse see ikkagi saalis.

Kas kohtuistung toimub, kui ma olen haige?

Kohtusse kutsutud Inimesed, kel on haigussümptomid või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid ei lubata kohtumajja. Kohtutes võidakse inimestelt küsida nende tervisliku seisundi ja äsjase reisimise kohta. Kui kohtusse kutsutu hinnangul võib istungile ilmumine tema tervist ohustada, peab ta sellest varakult kohut teavitama ning pärast seda otsustab kohus edasise menetluse võimalikkuse.

Kuidas saab kohtu poole pöörduda?

Kõigi Eesti kohtumajade kantseleid on avatud tööpäevadel vahemikus kell 9-13. Kohtu infotelefonid töötavad tavaajal. Kohtumajade infotelefonid on leitavad kohus.ee avalehelt.

Kohtud paluvad, et inimesed saadaksid dokumendid elektrooniliselt, e-posti teel või jätaksid need kohtumaja postkasti, seega väldiksid kantseleisse kohaletulekut. Kohus vaatab esitatud dokumendid läbi ja võtab vajadusel inimesega ise ühendust. Samuti saab paluda dokumendi väljastamist elektroonselt või posti teel.

Millised muudatused on prokuratuuri töös?

Prokuratuur on peatanud kodanike vastuvõtu. Prokuratuuri poole on võimalik pöörduda telefoni või e-kirja teel, kontaktandmed leiate kodulehel https://www.prokuratuur.ee/.

Kust saada infot ümberkorraldustest vanglate töös?

Vanglaid ja kriminaalhoolduse töökorraldust puudutavatele küsimustele saab vastused infotelefonilt 620 8292. Samuti tasub vaadata vanglate veebi (https://www.vangla.ee).

Millised piirangud kehtivad eriolukorra ajal vanglates?

Alates 14. märtsist ei toimu vanglates kokkusaamisi. Praegu ei võta vanglad vastu isiklikult kohale toodud pakke. Posti teel saadetud pakid võetakse vastu. Isiklikke telefonikõnesid on vangidel viirusohu leviku ajal võimalik teha vähemalt üks kord nädalas. Alates 16. märtsist on vanglates kasutusel täiendavad liikumispiirangud. Vangla jälgib pidevalt viirusohu olukorda ning teeb piirangute muutmise osas otsuseid jooksvalt.

Pulmad, matused, kirikud ja jumalateenistused

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

Perekonnaseisuasutustes kokku lepitud abielu registreerimiste korral palume võtta eelnevalt asutustega ühendust ja uurida kehtestatud piiranguid. Tõenäoliselt pääsevad turvalisuse huvides kohaliku omavalitsuse ruumidesse vaid abiellujad. Pulmapeod tuleb edasi lükata. COVID-19 näol on tegemist väga kergesti leviva viirusega.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kas matuseid tohib edasi korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik. Teiste sõnadega – matuseid korraldades tuleb lähtuda mõistlikkusest ja ärasaatmisele võiksid tulla ainult kõige lähedasemad inimesed ning 30 inimest ei ole kindlasti mõistlik. Peielauad ei ole lubatud.

Näiteks – kui vanaema on surnud, siis matusele võiksid minna vanaisa ja nende ühised lapsed, aga mitte lapselapsed või onupojad-tädid ega sõbrad.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja viia matusetseremoonia läbi otse kalmistul. Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda. Viisat saab taotleda Eesti välisesindustest, või põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda, siis erandkorras ka piiripunktis..

Kas soovitav on surnukeha tuhastada või võib korraldada ka laibamatuse?

Surnu matmisel on matmise korraldajate otsustada, kas tuhastamine ja urnimatus või mittetuhastamine ja kirstumatus.

Kas peielauda võib pidada ja mis on soovituslik maksimaalne arv inimesi ärasaatmisel?

Peielauad ei ole lubatud, sest eriolukorras on inimeste kogunemised keelatud. Koroonaviirus on väga kergesti leviv haigus, mistõttu tuleb füüsilisi kontakte vältida.

Kas tavapärased jumalateenistused toimuvad?

Ei toimu. Kõik usulised-kiriklikud avalikud organiseeritud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised on tühistatud või edasi lükatud. Usuliste talituste läbiviimine on lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud sammud/meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kas kirikud on lahti?

Selleks, ei inimesed saaksid täita oma isiklikke usulisi vajadusi, võivad usuliste ühenduste kasutuses olevad kirikud ja muud palve- ja pühakojad jääda isiklikeks külastusteks avatuks. Täpsemat infot oskab anda konkreetse kiriku, pühakoja esindaja.

Kas pihil saab jätkuvalt käia?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud sammud/meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Kas armulaud toimub?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud sammud/meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Kas hingehoiu vestlused toimuvad?

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud sammud/meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Kas kirikus käimiseks on erinõuded?

Kirikus tuleb lähtuda samadest hügieeni ja nakkusohu vältimise nõuetest nagu mujal ühiskondlikes ruumides. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Kas ma saan teenistusest muud moodi osa võtta?

Tungivalt soovitame jumalateenistustest osavõtmiseks kasutada elektroonilisi kanaleid.

Prügi, jäätmekäitlus

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita!

Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid, kuhu need panna?

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega, kuni olete tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis mitte visata võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid panna need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui te pole kindel, kas teie jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtuge neisse pigem kui nakkusohtlikkesse.

Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun nagu kõik, kodus, siis kuidas jäätmete sortimisega on?

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võite jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätikud ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

• Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
• Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutate näiteks kauplustes käimiseks vm, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
• Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates, tervishoiuasutustes?

Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid tuleb arvata nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega. Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhenditervishoius tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist.

Kas ja kuidas saab eriolukorras jäätmeid ära anda?

Esmalt palun veenduge, et jäätmete kogumiskohad üldse avatud on. Praeguseks on suurem osa neist oma uksed ajutiselt sulgenud ja jäätmete vastuvõttu ei toimu. Lisaks kehtib praegu soovitus püsida kodudes ning mitte puutuda kokku teiste inimestega. Kui aga siiski on võimalus ja karjuv vajadus jäätmeid ära anda, siis tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja hoida distantsi. ID-kaardiga tohib tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada näiteks tema aadressi küsides.

Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.

Mida pean teadma, kui hoian jäätmejaama sel keerulisel ajal avatuna?

• Oma töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ning oluliselt suurendada hügieeninõudeid.
• Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
• Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks distants: et ei oleks kokkupuudet järjekordades seistes jms.
• Jäätmejaamas tuleb regulaarselt kasutada desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud rohkelt kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
• Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, tuleb KOVil jagada inimestele sellekohast infot. Elanikel võib kodus olles tekkida soov kasutada vaba aega majapidamise korrastamiseks ning KOV peaks andma elanikele teavet, kas ja millal on võimalik jäätmejaama kasutada.
• Elanikel tuleks soovitada ka avatud jäätmejaamade kasutamisest võimalusel hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud. Nii on jäätmejaama töötajatel kui elanikel endal ohutum.
• Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötades on äärmiselt oluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga.

Millised nõuded on jäätmete käitlejatel eriolukorras?

• Taas kord – tööandja peab garanteerima, et tema töötajad oleksid võimalikest ohtudest ja eriolukorra käitumisjuhistest teadlikud. Kehtivad kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõuded, sh ohutusnõuded jäätmete käitlemisel.
• Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk inimesed ei tohiks jäätmetega kokku puutuda.
• Rohkelt kasutatavad pinnad, nagu näiteks uksenupud ja -lingid, seadmed jm, tuleb regulaarselt desinfitseerida.
• Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.